14:58 neljapäev, 14.12.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedPõlispuud
Kõlli-Tooma tamm
Aadress:
Kirjeldus

Kõlli-Tooma tamm
Puu kasvab Kose vallas keset Kose-Uuemõisa asulat. Rändrahnuga kõrguti seisev puu ei ole Eesti rekordtammedega võrreldes kuigi võimas. Enne hargnemist oli tüve ümbermõõt 1998. a. tehtud mõõtmisel kõige peenemast kohast, 90 cm kõrguselt maapinnast, 335 cm. Juba 1 m kõrguselt hakkab puu hargnema ja koosneb viiest suurest harust. Puu kõrguseks mõõtsin 18 m. Tamme kõrval seisab inimesekõrgune rändrahn. Puu on saanud tuntuks ja võetud looduskaitse alla ajaloolistel põhjustel. Pärimuste järgi olevat talupojad 1805. a. mässu ajal kogunenud just selle puu juurde. Siin peetud nõu, kuidas mõisnike ja tsaari sõdurite vastu jätkata. Mässajate seas viibinud ka nende juht Kõlli Toomas.
Kas kaitsealuse tamme iga klapib pärimustes pakutud sündmustega? Puu vanuse üle otsustamiseks andis vähem kui 2 m kõrguselt mahasaetud jämeda oksa lõikekoht. Siit näha olevate aastaringide keskmise laiuse järgi ning praegust tüve ümbermõõtu arvesse võttes arvutasin puu vanuseks ligi 350 aastat. Talupoegade mässu ajal võis siin seista praegusest ligi kaks korda peenem, umbes 150-aastane puu. Kuigi tamme kohta üsna väike, oli see 1805. a. võib-olla ainus suurem tamm ümbruskonnas. Kõik praegu läheduses kasvavad tammed on ilmselgelt nooremad kui 200 aastat. Üksik tamm koos suure kivirahnuga selle kõrval võis ju kahe sajandi eest olla tõesti tuntud paigaks, kus kohalikud talupojad omavahelisi asju arutasid.
Kas mässavad talupojad just selle tamme alla kogunesid, pole ajaloost teada. Küll on tõsiasi, et mäss Kose-Uuemõisas 1805. a. toimus. Talupoegade kannatus katkes, kui parun ihunuhtlusega ähvardades sundis pärast päevatööd veel õhtusele rehepeksule minema. 14. oktoobril kogunes Kuivajõe kõrtsi juurde 240-meheline, peamiselt teopoistest ja sulastest mässajate jõuk. Üksmeelselt valisid kaheksateistkümnest ümbruskonna mõisast pärit mehed endale juhiks Kõlli Tooma. Samas nimetasid nad tol ajal veidi üle 20-aastase, Karla külast pärit teopoisi Eestimaa kuningaks. Parun Tiesenhausen oli slleks ajaks jõudnud kohale kutsuda tsaariarmee sõdurite üksuse. Kuue püssi, ühe püstoli ja kaigastega varustatud mässajad lõid algul 192-mehelise väeüksuse taganema. Siis sundisid võrratult paremini relvastatud regulaarväe sõdurid omakorda taganema pealetungijad. Kõlli Toomas täitis juhi kohustusi väärikalt ja kaasaegsed suhtusid temasse aupaklikult. Ebavõrdset võitlust sõduritega juhtis ta söakalt ja nutikalt. Pärast lahingut ei jätnud Kõlli Toomas surnuid ja haavatuid võitluskaaslasi lahinguväljale, vaid hoolitses nende äratoomise eest.
Järgmistel päevadel toodi tsaariarmee väeosadele täienduseks veel 263 sõdurit ja kahurid. Mässajad sunniti alistuma. Kohtus, kus mässulisi üle kuulati, paistis Kõlli Toomas silma sõnaosavusega ega rääkinud sisse ühtegi oma vabadusse jäänud võitluskaaslast. Viimaks määras kohus 32 kinnivõetud mehele ihunuhtluse ja 12 nendest saadeti koos oma juhiga Siberisse.
Kas Kõlli Toomas oma võitluskaaslastega Kose-Uuemõisa tamme juurde kogunes, sellest kohtuürikud vaikivad, kuid puu on kindlasti sobiv sõrdkuju maarahva ühele vabadusvõitluse juhile. Kahar ja tänaseni täies elujõus tamm aitab meeles pidada meest, keda tema kaasaegsed pidasid vääriliseks kandma Eestimaa kuninga tiitlit.
Hendrik Relve. Põlispuud. Tln., 2003

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee