18:14 neljapäev, 23.03.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedPõlispuud
Mohni pärn
Aadress:
Kirjeldus

Mohni pärn
Pärn kasvab Loksa vallas Mohni saarel. Lühimat teed pidi saab paadiga Mohnile Viinistu külast, kust on saarele 5 km. Pärn asub saare põhjaosas, üsna majaka lähedal ning on suhteliselt madal ja laiuva võraga. Pikad oksad sirutuvad puust kaugele ja ulatuvad peaaegu maani. Tüves on õõnsus. 2002. a. sain puu tüve rinnasümbermõõduks 328 cm ja kõrguseks 12 m.
Põlispuu võraalune on lage, kuid kaugemal puu ümber kerkib kõikjal noor võsa. On selgesti aimatav, et varem kasvas sajanditevanune puu lagedal maastikul.
Mind saarele sõidutanud paadimees, 58-aastane Hartvig Niiholm on kogu elu viitnud Viinistu külas. Ta seletas, et kolmveerand sajandi vanustel fotodel olnud praegune metsane saar peaaegu puudeta. Suurematest puudest hakkas siis silma vaid vana pärn ja üksikuid kuuse- ja männipuid.
Põhjenduseks, miks saar kungi metsast lagedaks jäänud, kõneles Hartvig loo röövelmunkadest. Sajandeid tagasi elanud saarel seitse munka. Nende noosiks langenud aeg-ajalt esemeid, mida meri karilejooksnud laevadelt kaldale kandis. Aastaid saarel üksinduses viibides muutunud mehed üha metsikumaks ja ahnemaks. nad hakanud tormistel öödel süütama eksitavaid märgutulesid ja suunanud nii laevu karile. Meestest saanud tõelised röövelmungad. Neid katsutud küll tabada, kuid röövlid läinud paksu metsa peitu. Muidu polevat neist jagu saadud, kui põletatud Mohni saar metsast paljaks. Hilisemat saare metsaga kattumist hoidnud ära koduloomad, keda peeti võrdlemisi ohtralt.
Pärna enda kohta Hartvig lugusid ei teadnud, küll aga oskas ta palju kõnelda majakavahtidest, kes eelmisel sajandil saarel elanud. Enne ja pärast II maailmasõda olnud majakavahtideks perekond Lillheinad, algul isa, siis poeg. Praegu olevat vanemast sugupõlvest veel elus Nelli, kes nüüd on 85-aastane. 1960. aastatel muudetud majakavahtide valik Mohnil rangemaks. Saar kuulus siis Nõukogude Liidu piiritsooni ja eestlasest kohalik majakavaht asendati kaugelt tulnud poliitiliselt usatava venelasega.
Mohni pärnast sajakonna meetri kaugusel leidsin räämas hauakohad. Kunagi oli seal kõrvuti seisnud neli raudristi, nüüd mõnest järel vaid kivialus. Ühele ristile, mille ümbrust oli ilmselt viimaste aastate jooksul korrastatud, oli kinnitatud metallist plaat. Sellelt sai lugeda vaevu nähtavat kirja: "Siin puhkab Jumala rahus Herman Vares. Mohni tuli masinistina 1904-1919". Sildilt veerisime kokku ka eludaatumid: sündinud 26. märtsil 1875, surnud 15. aprillil 1919. a.
Hartvig oskas seletada ka hauaristide päritolu. Kolm nimetut hauakohta on arvatavasti nende merel hukkunud tundmatute inimeste matmispaigad, kelle laibad meri Mohni randa uhtunud. Herman Vares olnud aga Viljandist pärit mees, kes hooldanud majaka juures diiselmootoreid ja surnud 1919. a. tiisikusse. tema päritolu oli välja selgitanud Viinistust pärit innukas Mohni ajaloo uurija Raivo Kütt. See mees oli saare majakavaht 1990. aastate lõpus ja elab saarel ka praegu. Raivo Küti kaudu said Herman Varese järglased teada, kus asub nende sugulase haud. Alates 2000. aastast on nad käinud Mohnil tema hauaplatsi korrastamas.
Hendrik Relve. Põlispuud. Tln., 2003

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee