02:18 laupäev, 25.11.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedPõlispuud
Maarjamäe ohvripärn
Aadress:
Kirjeldus

Maarjamäe ohvripärn
Looduskaitsealune puu kasvab Räpina vallas Linte külas Läsa talu maal. Puu asub üksikuna järsuservalisel ligi 4 m kõrgusel künkal. Küngas omakorda kuulub pikema seljandiku koosseisu, mida nimetatakse Maarjamäeks. Pärna kõrguseks mõõtsin 2001. a. 19 m ja tüve rinnasümbermõõduks 385 cm.
Lugusid pärna kohta osakas kõnelda Linte külas Kirjutaja talus elav 1912. a. sündinud Robert Küüdov. Tema sõnul on kohalikud inimesed nimetanud puud enamasti murdekeelselt Maarjamäe pähniks. Robert meenutas, et puus olev õõnsus on praegu märksa suurem kui tema lapsepõlves. Mõnede külaelanike arvates olevat sinna peidetud kulda.
/---/
Külainimesed kõnelnud, et pärn asub Põhjasõja aegses matusepaigas. Põhjasõja järel olevat sellesse kohta istutatud kolm kalmupärna. Nüüdseks on kaks hävinud.
Kahe maailmasõja vahel, kui Robet oli noor mees, kaevandatud Maarjamäelt kruusa. Siis tulnud maa seest välja rohkesti inimluid. Robert mäletas, et vahel seisnud inimkolpasid augu serval lausa ridamisi. Viimaks keelanud vallavalitsus kruusavõtmise ära. Nõukogude ajal aga asuti sama mäe teiselt küljelt uuesti kruusa kaevandama. Nii ongi suur osa Maarjamäest tänaseks laiali kantud.

Pooleldi säilinud Maarjamäe naabruses asub Luhamägi, mis on praegusel ajal ohvrimäena muinsuskaitse all. Künkal olevalt sildilt võib lugeda, et siin asub 15.-18. sajandist pärit maa-alune kalmistu. Kui maastikku silmitsesin, ei olnud raske ära arvata, et kunagi pidi nüüdne Maarjamägi moodustama koos Luhamäega ühtse pika seljandiku. Nõnda võib Maarjamäe pärna pidada Luhamäe ohvripaigaga kokku kuuluvaks ning selles kunagises pühapaigas tänaseni säilinud suurimaks ja vanimaks puuks.
Hendrik Relve. Põlispuud. Tln., 2003

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee