12:00 pühapäev, 30.04.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedPõlispuud
Härma kalmepettäi
Aadress:
Kirjeldus

Härma kalmepettäi kasvab Meremäe vallas Härma külas. Madal ja juba peaaegu maapinnalt mitmes suunas laiali siuglevate okstega mänd asub künka harjal. Puu kõrguseks mõõtsin 2001. a. 12 m ja tüve ümbermõõduks maapinna ligidalt enne harunemist 261 cm.
Setukeelne nimi "Kalmepettäi" tähendab eesti kirjakeeles kalmetemändi ehk haudadel kasvavat mändi. Selle männi kohta leidub Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivides rohkesti huvitavaid pärimusi.

Kui läksin puu läheduses elavatelt inimestelt männi kohta lugusid küsima, sain neid kuulda praeguselt vanimalt elanikult, 84-aastaselt Aleksei Haljasmetsalt. Ta meenutas, et nüüd võssa kasvanud künka hari oli tema lapsepõlves lage ja kaetud madala muruga nagu taluõu. Männi võra olnud ümara kujuga. Praegune kuju tekkinud talle seetõttu, et mänd peab pealetükkiva võsaga valguse pärast võitlust pidama.
Et mänd kasvab vanadel kamudel, olevat küll täitsa kindel. Külarahvas kõneldnud, et need olevat sõjaaegsed hauad. Mitte viimasest sajandist, vaid palju vanemad. Vahel, kui mäe jalamil kartuleid võetud, ilmunud mullast välja muiste maetud inimeste luid. Lapsepõlvest mäletas ta ka seda, et inimesed käinud männi juures palvetamas. Mida nad seal täpsemalt tegid, Aleksei ei teadnud. Samas naabruses kasvanud ka kadakas, mida samuti pühaks peeti ja kummardamas käidi. Kadakas kuivanud mitukümmend aastat tagasi.

Folkloristid on saanud varasemal ajal teistelt külainimestelt võrdlemisi üksikasjalikke seletusi Härma kalmumänni juures peetud rituaalide kohta. Mändi austatud kõige rohkem ühel kindlal päeval, toomapäeval. Toomapäev on rahvakalendris oluline jõulueelne püha ja seda tähistati 21. detsembril. Siis toonud mehed puule näiteks viina ja hiljuti abiellunud naised paari uusi kindaid või sukki. Mõned tulnud ka selleks, et end ravida. Männile ohverdatud münt ja palutud tervenemist. Mitmete pärimuste järgi kasvavat mänd vana kabeli ehk tsässovna asemel, mis kunagi ammu maha oli põletatud.
/---/
Hendrik Relve. Põlispuud. Tln., 2003

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee