04:31 reede, 20.10.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedPõlispuud
Tamme-Lauri tamm
Aadress:
Kirjeldus

Tamme-Lauri tamm kasvab Urvaste vallas Tamme-Lauri talu maal. Keset nurme laiutav harali okstega puu mõjub pilkupüüdvana ja väärikana. Puu juures seistes on raske uskuda, et Eestimaal nii uhkeid puid võib leiduda.
Tamme kõrguseks mõõtsin 2001. a. 16 m ja tüve rinnasümbermõõduks 825 cm. Teist nii jämedat puud, mõõdetuna rinnakõrguselt, Eestis ei leidu. Meie riikliku looduskaitse rajaja Gustav Vilbaste mõõtis sama puud 1930. a. Siis sai ta tüve ümbermõõduks 730 cm. Seega oli tamme ümbermõõt 71 aastaga suurenenud 95 cm võrra. See on olnud ühe vana tamme kohta suhteliselt kiire kasv ja osutab, et puu kasvuhoog pole raugenud.
1998. a. määras Tamme-Lauri tamme vanust puiduproovide järgi Alar Läänelaid, saades puu vanuseks 680 aastat. See on Eestis vanim puu, mille vanust on juurdekasvupuuriga määratud. Et tüves oleva suure õõnsuse tõttu sai järeldusi teha vaid suhteliselt õhukese säilinud puiduosa järgi, tuleb saadud vanust lugeda üsna ligikaudseks.

Paarikümne aasta eest võeti meie rekordtamme kallal ette põhjalik remont. Sajanditega oli tüvi seest õõnsaks pehkinud. Oli karta, et varsti ei jaksa õhuke tüvesein kogukat võra enam enam kanda ja puu võib suuremas tormis variseda. Tüve sisemusest veeti välja kaks autokoormat kõdu ja prahti. Õõnsusesse, kuhu mahtunuks viis inimest ümber väikese laua näiteks kohvi jooma, ehitati tellistest, raudarmatuurist ja betoonist kunstsüdamik. See hakkas tüve ja võra seestpoolt toetama. Vanad oksaaugud kujundati tuulutuskäikudeks, et tüvi seestpoolt ei kopitaks. Avaused kaeti metallvõrguga linduse eest, kellel võiks tulla tahtmine sinna pesa rajada. Tüve hargnemiskohta ehitati raudluuk, kui peaks olema tarvis pääseda tüve sisemusse kunstsüdamikku parandama. Ehitusjäljed peideti nii oskuslikult, et vaid asjasse pühendatu oskab neid märgata.

Tamme-Lauri tamme kohta on teada mitmeid rahvajutte. Kuulsin neid esimest korda 1979. a. Siis vestis lugusid Tamme-lauri talus elanud 76-aastane Ella Alliksaar. Ta kõneles, et puu olevat kasvama läinud Rootsi kuninga maa sisse löödud vehmrist ehk vankri aisast. Mäletatavasti tuuakse sarnast jutumotiivi mitmete põlispuude kohta Eestis. Ella lisas, et kuningas olevat lubanud siis, kui puu kasvama läheb, Eestisse tagasi tulla. Veel meenutas vana naine, et lapsena oli ta tamme ligidal tihti seakarjas. Sigadele meeldisid tammetõrud, mida sügiseti puult pudenes. Kui vihma hakkas sadama, olnud hea puu õõnsusesse varju pugeda. See oli olnud lastele ka mängutoa eest. Puu oksaõõnsustes elanud hakke ja mõnikord ka öökull. Võrreldes puu välimust lapsepõlves ja praegusajal, ei osanud Ella esile tuua muud, kui et mõned üksikud jämedad oksad on vahepeal murdunud.

Üks vanemaid ja huvitavamaid Kirjandusmuuseumis rahvasuust talletatud pärimusi on Tamme-Lauri tamme kohta kohalikus murdes kirja pandud Axel Sinimetsa suust. 1939. a. teatas ta sõna-sõnalt järgmist: "Tamme seen arvatas elävät vaim, kes saat ümbruskonda õnnetust ja kurja, kuid vahel ka hääd. Temä seen om päämiselt tulevaim ning tä om Urvaste koolimaia jõba mitu kõrda palutanu. Nimi on tulnudki sõnast Laurits - tulejumal. Ka tamme lähedal olevat talu om nakatu kutsuma Tamme-Lauriks."
Niisiis elas vanarahva arvates tamme sees tulejumal Laurits. Püha Laurentsius ehk Laurits on olnud katoliiklaste pühak, keda seostatakse tulega. Mis aga puudub veendumusse, et tammes elab tulejumal, siis ulatuvad niisuguse arvamuse juured juba Euroopa eelkristlikusse aega. Roomlastel oli puu pühendatud Jupiterile, muinasskandinaavlastel Thorile, leedulastel Perkunasele. Kõik need on olnud nimetatud rahvaste usundis piksejumalad.

Põhjusele, miks erinevad rahvad on tamme ikka seostanud välguga, saab tuge loodusteadustest. On nimelt uuritud, kui sageli lööb välk erinevatesse puuliikidesse. Ülekaalukalt on esikohal tamm. Miks? Peamiselt sellepärast, et tamme sammasjuur ulatub sügavamale maa sisse kui teistel puudel. Sageli küünib juur välja põhjaveeni. Nii saab üksikust vanast tammest keset lagendikku parimaid looduslikke piksevardaid.
Seda, et ka Tamme-Lauri tamme sisse on korduvalt välk löönud, tõendavad mitmed ülalt alla ulatuvad kinnikasvanud lõhed puu tüves. Kuid enam pikne seda puud ei ohusta. Tema võrasse on nüüd peidetud piksevarras.

Kolm aastat tagasi oli üks Itaalia keskkonnakaitsjate ühing kokku panemas raamatut, kus kirjeldatakse iga Euroopa riigi ühte kõige esinduslikumat puud. Eesti väärikaimat polnud välja pakkuda raske. Muidugi pidi see olema meie jämedaim ja vanim puu.
Tamme-Lauri tamme uhket välimust on muide jäädvustanud 1968. a. Eesti väljapaistev kunstnik Günther Friedrich Reindorff. Sama puud kujutatakse ka meie 10-kroonisel rahatähel.
Hendrik Relve. Põlispuud. Tln., 2003

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee