08:14 reede, 20.10.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedPõlispuud
Virve nõiutud männid
Aadress:
Kirjeldus

Virve nõiutud männid asuvad Lihula vallas Tuhu külas Virve talu maadel. Selle metsatuka läbimõõt on mõnisada meetrit. 2001. a. leidsin eest väga erinevatest puudest koosneva männiku. Enamik puudest olid ilmselgelt suhteliselt noored, umbes 50-aastased ja keskmise kõrgusega. Nooremate puude vahel kasvas ka päris palju üle 100-aastasi mände. Kuigi vanad, olid nad silmatorkavalt kidurad ja okslikud. Vanade mändide keskmine kõrgus oli 15 m ja tüve ümbermõõt rinnakõrguselt ligi 1 m. Nagu seletas männikusse teed juhatanud 50-aastane Jaan Mets, olevat seal pinnas paene ja seetõttu kasvavad puud viletsasti. Enne sõda karjatatud männikus hobuseid. Siis olnud metsaalune võsast puhas ja tulvil maasikaid. Nüüd on aga tekkinud üsna tihe põõsarinne, mis koosneb peamiselt sarapuust.
Olin Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivist lugenud, et vanasti peeti sealseid mände pühaks. Näiteks oli Tuhu küla elanik, 79-aastane Anna Somb 1968. a. kõnelnud, et Virve mände peetud hiiepuudeks. Kes sealt puu maha võtab, sellel sureb mõni koduloom ära. 2000. a. oli siinseid metsaküla elanikke käinud küsitlemas Heiki Valk, Mari-Ann Remmel jt. Tartu folkloristid. Kui nende põnevatest aruannetest ajendatuna Tuhu külasse tulin, leidsin männikule lähimast talust inimesi, kes kõnelesid Virve mändidest õige imelikke lugusid. Sain teada, et nüüdses külarahva kõnepruugis nimetatakse puid nõiutud mändideks. Kivisauna talu vanim elanik, 75-aastane Linda Pärnpuu mäletas hästi pärimust, mida oli kuulnud oma vanematelt. Tsaariajal olevat Virve männikust võetud mändidest ehitatud mõisale uus laut. Peagi süüdanud pikne lauda ja see põlenud maani maha. Teine Kivisauna talu elanik, 50-aastane Jaan Mets teadis kõnelda, et kolhoosiaja lõpus, 80. aastate teisel poolel võetud samast männikust puid kolhoosi lauda jaoks. Pärast seda aga hakanud lambad laudas surema. Samas laudas asunud lehmad jäänud nii haigeks, et nad tuli hädatapmiseks linna toimetada. Õnnetused koduloomadega tabanud ka teisi, kes Virve mände puutusid. Keegi külamees võtnud puu kaevukoogu tegemiseks ja seepeale surnud kõik ta koduloomad. Viimane juhtum leidis aset kaks aastat tagasi. Kivisauna talu naabrimees Lembit käinud Virve metsas küttepuid tegemas, pärast lõpnud tal majapidamises lammas.
Meie eelkäijad uskusid sajandeid ja aastatuhandeid, et teatud puud, allikad või paigad peavad olema puutumatud. Põhjendused võisid olla väga erinevad. Kaljukindlalt aga teati seda, et kes puutumatut osa loodusest kahjustab, seda tabab vältimaltult karistus üleloomulike jõudude poolt. Teateid selle kohta, et pühapaikade rikkumine või pühapuude raiumine on toonud kaasa koduloomade või inimeste haigestumise, koguni surma, leidub meie rahvaluule arhiivides sadu. Soode ja metsade vahele peitunud üksildases Tuhu külas kogesin, kuidas iidne veendumus meie päevil inimestes edasi elab.
Hendrik Relve. Põlispuud. Tln., 2003

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee