23:35 pühapäev, 20.10.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
Lääne-VirumaaLoodusmälestisedPõlispuud
Ilumäe hiiepärn
Aadress:
Kirjeldus

Ilumäe hiiepärn kasvab Lahemaa rahvuspargis Vihula vallas Ilumäe külas Ilumäe-Palmse tee ääres. Kuigi puud nimetatakse turismibrośüürides sageli hiieniinepuuks, mäletavad kohalikud teda lihtsalt hiiepärnana. Eemalt hakkab silma puudesalk, mille juurde jõudes on otse järsu nõlva kohal näha lähestikku kolm jämedamat ja mitu peenemat pärnatüve. Kõige jämedama tüve rinnasümbermõõduks sain 1998. a. 378 cm ja kõrguseks 17 m. Ehkki jämedaim tüvi on seest õõnes, on tema kasv olnud viimastel aastakümnetel suhteliselt kiire. Võrreldes 40 aasta taguste andmetega on tüve ümbermõõt suurenenud 90 cm ja kõrgus 5 m võrra. Seda, et puu pühadust tänaseni hästi mäletatakse, tunnistavad värvilised lindid, mida vana kombe kohaselt nüüdki okstele riputatakse.
Sellest puust on kirjutanud võrdlemisi pikalt üks meie esimesi vanavara kogujaid Jaan Jung. Rohkem kui 100 aastat tagasi sai ta kohalikult rahvalt kuulda lugusid, kuidas viidud puule viljaande, tehtud tapetud loomade esimest keedust ja seotud puu okstele värvilisi riideribasid. Puu juurte alt jooksnud välja Silmaallikas, mille vett kasutatud silmade ravimiseks. Need, kellel olnud õhtuti silmad nagu "liiva täis" ja jooksnud vett, saanud allikaveest abi.
Pärna lähedal elab tänaseni põliselanikke, kes oskavad puust üht-teist jutustada. Puule kõige lähemas, Kõnnuvälja talus elab 1930. a. sündinud Helga Leitrop. Ühel 2000. a. aprillikuu päeval jutustas ta, et tema lapseeas voolanud puu all asuvast allikast vesi välja. Koos teiste lastega otsinud nad allika juurest vanu münte, sest külarahva jutu järgi pidi neid seal leiduma. Siis ei olnud enam puule metallraha ohverdamise kommet ja nemad ise ei leidnud ühtegi münti. Küll aga oli Helga 102-aastaseks elanud vanaema mäletanud, et 19. sajandi teisel poolel oli puule veel ohvreid viidud. Tema nooruses olevat öeldud, et hiiepärnale tuleb ikka midagi head viia, siis läheb ka endal hästi.
Järgmine puule lähim talu on Vanapere. Seal elava 72-aastase Villu Jahiloga ajasin pikemalt juttu 2002. a. Tema sõnul olnud nõlva all varem koguni mitu allikat. Puule kõige lähem allikas olevat laiemaks kaevatud, et kariloomad saaksid seal joomas käia. Allika ja puu ümbrusest müntide otsimine olnud nii vana komme, et sellest jutustanud ka Villu isa Kusta Jahilo, kes oli sündinud 1894. a. Kusta jutu järgi leidnud mõned külainimesed siit rootsiaegseid, see tähendab 17. sajandist pärit hõbemünte. Veel teadis Villu kõnelda, et kunagi asunud pärna kõrval jõukas talu, mille kohalik mõisnik lasknud hävitada. Villu mäletamist mööda oli ligi 40 aastat tagasi pärnal veel üks jäme tüvi lisaks, kuid murdus siis tormiga.
Puudeuurija Mart Rohtla määras 1999. a. korbaproovi järgi Ilumäe jämedaima pärnatüve vanuseks 442 aastat. Puiduproovi järgi tuli vanus märksa väiksem. Praegu kasvava puu vanuseks võib siiski hinnata vähemalt kolm sajandit.
Metsamehena kogu pärnatüvede rühma silmitsedes ei saa olla erilist kahtlust, et sama koha peal on pärn seisnud veelgi varem. Poolringis asuvate tüvede keskel kõrgus kunagi arvatavasti üksik jäme tüvi. Pärast selle hävimist tekkisid kännuvõsust praegused tüved. Kui arvestada, et pärnapuu eluiga võib küündida 400 aastani, kõrgus samas paigas kahar pärn juba üle poole tuhande aasta tagasi. Seegi puu võis olla ohvripuu. Võimalik, et osa pärimusi ohverdamiste ja uskumuste kohta, mis Ilumäe hiiepärnast teatakse, on meieni kandunud juba selle puu aegadest.
Hendrik Relve. Põlispuud. Tln., 2003

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee