15:00 neljapäev, 14.12.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedPargid
Harku park
Aadress:
Kirjeldus

Harku park
Harku (Harke) mõisamaja ehitamise aja kohta andmed puuduvad. Arvatavasti on see hoone pärit juba 18. sajandi algusest, sest on teada, et 1710. a., pärast Rootsi garnisoni purustamist Vene vägede poolt, kirjutati siin alla Tallinna linna ja Eestimaa rüütelkonna kapitulatsiooniaktile. Pargipuude seas küll vaevalt 250 aasta vanust eksemplari leida võib, enamik vanemaid puid on istutatud 19. sajandi teisel poolel.
Harku ümbruses valitsevad tasased loopealsed, madalamatel aladel on puisniite ja soomännikuid. Kohtades, kus moreenkate on paksem, asuvad põllud ja kase-männi-kuuse segametsad. Nii on ka pargi tiigitasune osa seotud küngastel kasvava segametsaga, teistest külgedest piiravad parki puisniidud, põllud ja elamud. Pargi lääneosas paiknev mõisa peahoone asub kõrgemal alal, mis madaladub järsemalt põhja suunas ning aeglasemalt lõuna ja ida suunas. Idaosa nõos paikneb 3 ha-se pindalaga paese põhjaga ülespaisutatud tiik, mille tasasele veepinnale joonistavad sõõre neli kuppeljat saart. Tiik on küllaldaselt suur, et siin võiksid tunda endid väljaspool hädaohtu veelinnud. Sinikael-parte näemegi saarte vahel ujumas. /---/
Arhitektuuriliselt on park kujundatud täielikult looduslikus stiilis. Puuduvad korrapärased hekid, sümmeetrilised puudegrupid, alleed jt. regulaarse pargi elemendid. Iseloomulik Harku pargile on peahoone vaba asetus, lagendike ja puudegruppide rohkus. Eriti hästi on õnnestunud kujundada peahoonest kagu poole jääv pikk lagendik, mis on kaetud liigirikka pargimuruga (üle 30 liigi erinevaid rohttaimi). 200 m pikkuse lagendiku tagaserv on haljastatud lehtpuudega, külgedel on kasutatud erineva värvuse ja võrakujuga liituvaid puudegruppe, mille servas kasvavad madalad õitsevad põõsad. Lagendiku serva paigutatud tumerohelise võravärvusega tihedate kuusegruppide, nn. kulisside kasutamine suurendab veelgi lagendiku sügavust. Selle lagendiku ilme muutub mitte ainult aastaaegade vaheldumisega, vaid ka iga tund. Lagendik on paigutatud pikiteljega kagu-loode suunas, mistõttu päikese liikumine hommikust õhtusse kujutab ka erinevaid valguse- ja varjuefekte lagendikul.
Teine huvitavam piirkond asub pargi lõunaosas. Siin on lõunapoolse kallakuga lagendikule vabalt paigutatud erineva domineeriva puuliigiga leht- ja okaspuugrupid, mille all on liigikas põõsarinne ja nõrgalt väljakujunenud rohurinne, puudegruppide vahel on liigirikas pargimuru.
Teatava terviku moodustab majaesine planeering. Muruväljaku vastaskülgedele jäävad kaks majandushoonet, mis lagendiku kolmandas küljes asuva peahoonega on seostatud suuremate puugruppidega. Neljanda külje moodustavad pargipuud ja -põõsad. Mitmeid huvitavaid vaateid võimaldab suur tiik ja selle ümbruse haljastus.
Harku pargi puud ja põõsad on koondatud pargimassiividesse või suurematesse gruppidesse. Domineerivad puudegrupid, kus kasvab 6-10 või üle 10 puu. Üksikpuudena esinevad põlised tammed, saared, kuused ning introdutseeritud puittaimed. Iseloomulik on lehtpuude liigiline ülekaal okaspuude suhtes (2:1), nii leht- kui okaspuude seas leidub mitmeid eksoote. Lehtpuudest pakub huvi suur mägivaher majataguses pargiosas. Selle puu kõrgus ulatub 20,5 meetrini ning kahe tüveharu diameetrid 1,3 m kõrguselt on vastavalt 67 cm ja 76 cm. Lisaks hõbepaplitele kasvab pargi lõunaosas mitu suurt halli paplit ja mõned küllaltki suured tatari vahtrad. Maja ees paikneb meeldiv grupp suurelehiseid pärnasid ning maja lähedal ja lõunapoolses osas kohtame mitmeid vanu hobukastaneid. Kevadel köidab tähelepanu valgete õitega rikkalikult kaetud ida-mariõunapyy. Tiigisaartel ja -kaldal torkavad silma oma valkjashalli lehestikuga hõberemmelgad.
Okaspuudest on pargile iseloomulikud kuusegrupid, mis koosnevad harilikust kuusest. Suure lagendiku servas harilike kuuskede vahel kasvab tömbitipuline Engelmanni kuusk. Mitmel pool pargis võib kohata suuri lehiseid, nendest jämedaim kasvab pargi lõunaosas (d=76 cm). Mändidest kohtame lisaks harilikule männile ka mõnd alpi seedermändi tiigi ääres ja pargi lõunaosas üht valget mändi. Ei puudu ka parkides tavaline elupuu, mille üks suuremaid gruppe kasvab peahoone läänenurga juures.
Harku pargi taimkattes on hästi arenenud põõsasrinne. Siin kohtame üle 50 põõsaliigi, millest enamik õitseb või muutub sügisel dekoratiivseks oma intensiivselt kollastes ja punastes toonides lehestiku või värvunud viljade poolest. Kõrgematest põõsatest (mis vahel ka puuks on sirgunud) kasvavad kodumaised toomingad ja pihlakad, võõrliikidest aga suur läätspuu, viirpuud, ebajasmiinid, punane ja must leeder, tatari vaher, tähkjas toompihlakas, harilik sirel jt. Keskmise kõrgusega põõsad on kuslapuu, harilik kukerpuu, siberi ja verev kontpuu, lodjappõisenelas, läikiv tuhkpuu, sõstrad jt. Tihedate kogumikena kasvavad madalad põõsad, nagu harilik pihenelas, lumimari, nutka vaarikas, taraenelas, väike läätspuu, madal ubapõõsas jt. liigid. Üldse kasvab Harku pargis 100 puittaime liiki ja vormi.
Mitmeid värviküllaseid aspekte loob liigirikas pargimuru. Kohtame selliseid dekoratiivseid õistaimi nagu nurmenukk, võilill, raudrohi, valge ristik, käbihein, kortsleht, nõmm-liivatee, mailased, kannikesed, madarad, kellukad ja arvukalt Põhja-Eesti niitude kõrrelisi (arukaerand, kerahein, värihein, harilik ja punane aruhein, lubikas jt.). Suvel õitseb iluaedadest pargimurusse rännanud harilik kirikakar.
Samblarinde murus moodustavad metsasamblad (juuslehik, metsakäharik, lainjas tähtsammal) ning niidusamblad (niidukäharik, aas-lühikupar).
Harku park on üks liigirikkamaid ja pargiarhitektuuriliselt väärtuslikumaid õhukestel paepealsetel muldadel. Siit ka tema suur teaduslik tähtsus Põhja-Eesti vanade parkide rekonstrueerimis- ja loopealsete haljastamisvõimaluste lahendamisel.
Heiki Tamm. Põhja-Eesti pargid. Tln., 1972

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee