23:35 pühapäev, 20.10.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
Lääne-VirumaaLoodusmälestisedPargid
Arkna park
Aadress:
Kirjeldus

Arkna park asub Põhja-Eesti vahelduvas põllumajandusmaastikus vana Tallinna-Narva maantee ääres, 6 km Rakverest Tallinna poole. Läbi pargi voolab Selja jõgi, milles pargi piires on kolm saarekest ning mis on ületatav kahe silla abil. Ümber pargi ja asula laiuvad põllud ja kultuurkarjamaad. Haljastatud ala piiresse jääb üle 25 mitmesuguse hoone.
Park on püsivalt hea hooldusreźiimiga juba 1920. aastast, mil siia asutati põllumajanduslik õppeasutus. 1960ndate aastate lõpus on pargipuistut täiendatud 200 puu ja põõsaga aastas, vanad kuivanud puud on kõrvaldatud. 1967. a. augustitormi kahjustus 47 puu osas on likvideeritud. Kõik tähtsamad pargiteed on saanud asfalt- ja killustik-katte. Üle jõe on ehitatud originaalse konstruktsiooniga rippsild jalakäijatele ja suurem sild veokitele. Sügavamad ja madalamad kraavid, mille kaldad on hästi taimestatud, juhivad liigveed jõkke.
Arkna on heaks näiteks, kuidas vana mõisaparki otstarbekalt kasutada üha laieneva asula haljastuses ning kuidas seda seostada uue haljastusega ühtseks tervikuks. Siinjuures on jäetud vanale pargile jäetud endises mõisahoones paikneva kooli esinduslikkuse rõhutamine, kuna enamik viimastel aastatel rajatud haljastusest kuulub uute elumajade, teenindusümbruste, tootmishoonete jm. ümbruse haljastamisele. Et uute hoonete asukoha valik, ehitamine ja nende ümbruse haljastamine ei läheks isevoolu teed, kasutatakse RPI "Maaehitusprojekt" poolt 1969. a. väljatöötatud asula generaalplaani ja haljastusprojekti.
Pargi ja mõisahoone rajamise täpne rajamisaeg pole teada. Võõrliikide ja arhitektuuriliste elementide rohkuse järgi võib pargi jagada kolme ossa: 1) peahoone ümbrus - hästi hooldatud teedevõrguga, liigirikka puistuga ja intensiivselt kasutatav pargiosa; 2) üle jõe jääv, vähem kasutatav, kuid küllaltki liigirikas pargiosa; 3) looduslikum osa pargi edelaosas jõe vasemal kaldal.
Botaaniliselt ongi huvitavam peahoone ümbrus. Kodumaistest puudest kohtame peahoone ees arvukalt arukaske teeäärses osas, musta ja valget leppa jõe ääres, mitmeid suuri pärni, vahtraid, tammi, saari, kuuski, mände kogu alal. Võõrliikidest näeme euroopa ja vene lehise gruppe ning elupuid. Lehtpuudest on sisse toodud pooppuu, mis looduslikult levib ainult läänesaartel ja harvemini mandri lääneosas, ning hõberemmelgad jõe ääres. Rikkalikult on kaunilt õitsevaid põõsaid: valgete õitega ebajasmiin, siberi kontpuu, punaste õitega ebaküdoonia, lillade õitega sirelid, dekoratiivsete lehtede poolest hinnatud ligustri ja kirjulehise kontpuu põõsad. Jõe ääres kasvab vitspaju laiuv kogum.
Peahoone taga kohtame tihedaid kuusegruppe jt. looduslikke puuliike. Põõsastest lisanduvad veel taraenelas, punane leeder ja suur läätspuu. Hoonete ümbrusse on istutatud arvukalt tammi, jalakaid, kaski, vahtraid, hobukastaneid, halli pähklipuud, saarvahtraid jt. puittaimi. Laboratooriumi juures kasvab ploomilehine õunapuu, elupuid ja berliini papleid piirdes.
Jõe teisele kaldale jäävas pargiosas leiame enamiku nimetatud puuliikidest. Neile lisandub veel 5 m kõrgune palsaminulg. Eriti palju on mitmesuguseid põõsaid. Kohtame kadakaid, pihlakaid, toomingaid ja sarapuid. Võõrliikidest on istutatud lisaks mitmetele eespool nimetatuile veel noori tatari vahtraid, igihaljaid läiklehise mahoonia madalaid põõsaid, kaunilt õitsevat teravalehist diervillat, näärelehist roosi, villase lodjapuu ja läikiva hõbepuu laiuvaid põõsaid. Ei puudu ka meie parkides tavaline pihlenelas.
Loodusliku ilmega pargiosa piki jõge ülespoole on haljastatud peamiselt kodumaiste puudega. Kuna põõsaid kasvab vähe, on puudegrupid alt avatud. Siin pakuvad huvi pärna-, kuuse-, männi-, tamme- ja lehisegrupid ning neljast ja kahest puust koosnevad siberi nulu grupid.
Arkna park Rakvere rajoonis üks meeldejäävamaid oma otstarbeka lahenduse, hea hooldatuse ja 80-liigilise pargipuistuga.
Heiki Tamm. Põhja-Eesti pargid. Tln., 1972

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee