04:22 reede, 20.10.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedKoopad
Kata karstikoopad
Aadress:
Kirjeldus

Harju maakonnas Kata külas, kus Tuhala jõgi maa all voolab ja kus on meie vabariigis kõige paremini hoitud karstiväli, tekkis 1972. a. kevadel järsku uus sügav karstilehter. See asub Ämmaaugu kõrval, mis on üks suuremaid Kata kurisuid pikkusega 24 m ja sügavusega 3,6 m. Karstilehtri põhjas 3 m sügavusel mustendas 1,5 m laiune koopaava. Veel samal kevadel varises koopaava kinni ja nüüd on sel kohal aegamööda suuremaks kasvav lehter, mida on hakatud Äiaauguks hüüdma.
Tänu Tuhala kooliõpetajale A. Maastikule (1973), kes kohe Ämmaaugu koobast uurima asus, on selle kohta olemas üksikasjalised andmed. Koobas kujutas loode-kagusuunalise püstlõhe järgi moodustunud tunnelit laiusega kuni 1,6 m, milles on kihtidevahelisi laiendeid kõrgusega kuni 20 cm. Tunnelis sai liikuda vaid 5 m ulatuses. Koopa kõrgus oli 4,4 m, kusjuures põhi asus maapinnast 6,8 m sügavusel. Kirjeldatud koobas asub kuni 0,5 m laiuse karstilõhe pikendusel, mis on suvel madala veeseisu ajal hästi näha Ämmaaugu põhjas. Rahvajutu järgi saanud vanasse lõhesse pugeda ja käpuli maa all minna Kihu pereni, mis asunud paarisaja meetri kaugusel. Külapoisid käinud siis maja all kuulamas, mida vokke vuristavad tüdrukud omavahel rääkinud. Tänapäeval Ämmaaugust maa alla ei pääse, sest lõhe on liiga kitsas.
Maapinna sisselangemised ja uurimispuuraugud näitavad, et Kata karstiväljal, kus jõgi maa all voolab, esineb suuri tühemeid paljudes kohtades. Enamasti on nad madalad. Näiteks Püksireite oru kõrval Kuivajõe alguses ja Maaru talu kõrval maantee all on nende kõrgus veidi üle 1 m.
Sügaval asuvate karstikoobaste lae sisselangemisest võib tekkida tühe ka savika pinnakatte sisse. Niisugune koobas variseb aga peatselt kinni. Näiteks 1978. a. moodustus üks koobas pinnakattesse Kata Veetõusme allikate lähedal. See oli 1,4 m sügavusel maapinnast ja ta laius ulatus 3,5 ning kõrgus 1 meetrini. Maapinna sisselangemisel kukkus auku parajasti sel kohal seisnud hobune, jäi püstasendisse ja kui leiti, oli surnud.
Ülo Heinsalu. Eesti NSV koopad. Tln., 1987

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee