18:16 neljapäev, 23.03.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedKoopad
Koopad Kostivere karstialal
Kirjeldus

Kostivere lookarstiala, kus Jõelähtme jõgi maa all voolab, on üks Eestis suuremaid. See väli on 2,9 km pikk ja 0,5 km lai ning väga rikas mitmesuguste omapäraste karstivormide poolest. Ta paikneb Kostivere asula ja Jõelähtme vahel, lõikudes Peterburi maanteega. Kostivere karstiväli on looduskaitse all.
Arvestades Jõelähtme jõe maa-aluste vooluteede suurt vee läbilaskevõimet - ligi 6 kuupmeetrit sekundis, mis on Eesti suurim -, peaks sel karstiväljal olema üsna avaraid koopaid. Elektromeetriliste uurimiste järgi võibki oletada nende ühe asukohana Peterburi maantee ja Jõeste pere vahelist ala.
19. sajandi esimesel poolel kirjutati Kostivere kohta, et siin leidub keerulisi labürinte, kus võib ära eksida, ja soovitati nende külastajatel kaasa võtta tikud ja latern ning tagasitee leidmiseks märkida tee niidiga (Faustus, 1836). Ilmselt on artiklis tugevasti liialdatud. Senini ei ole siin nii suuri koopaid leitud. Väikseid karstikoopaid on Kostiveres teada rohkesti. Kõige sagedamad on siin orvad ehk niśid ja kulpad (orvad on kitsad, kulpad aga laiad süvendid kaljuseinas), mis kujutavad üleminekulisi karstivorme pindmiste ja maa-aluste vahel. Neist kõige avaramad asuvad karstivälja keskosas nn. Suurel langatusalal Paemurru ja Urke pere vahel. Kulbaste sügavus ja suudme kõrgus ulatub siin kohati üle 2 ja laius üle 10 m. Suure langatusala kulpad kujutavad karstiorgude õõnestatud nõlvu või maa-aluste karstikanalite säilinud osi, mis ilmusid päevavalgele lõhedevaheliste pangaste langatumise või hävimise tõttu. Tänapäeval nad süvenevad ning laienevad peamiselt kõrgveeaegse korrosiooni ja erosiooni mõjul, kus karstiala vesi tõuseb maapinnale. Suured kulpad on karstiala üks peamisi vaatamisväärsusi.
Karstikoopaiks on ka looduslike sildade alused tühemed. Kostivere Suurel langatusalal, Kivilauast mõnikümmend meetrit kirde pool esineb huvitav looduslik sild. Sellel on ühel pool kaks ava laiusega 2,5 ja 2 m ning kõrgusega 0,9 ja 1,3 m. Silla pikkus ulatub 7 meetrini. Lae paksus on vaid 1,1 m.
Peale kulbaste ja looduslike sillaaluste on Kostivere karstialal teada neli koobast. Ühte, kuhu saab siseneda püsti, hüütakse Karjakeldriks. Sellesse pääseb karstilehtri põhjast, mis asub 180 m Paemurru perest edela pool. Karjakeldri pikkus on 6 m, laius kuni 4 m ja kõrgus 2,5 m. Valgusallikat sellega tutvumiseks ei ole vaja kaasa võtta. Hämara koopa seintes näeme sügavaid lõhesid, põhjas aga selgeveelist lombikest, kus ujuvad ogalikud.
Ülo Heinsalu. Eesti NSV koopad. Tln., 1987

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee