14:20 kolmapäev, 20.09.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedKoopad
Salevere koopad
Aadress:
Kirjeldus

Salevere koopad
Salevere Salumägi asub Matsalu lahest lõuna pool Tallinna-Virtsu maanteelt Saastnasse viiva tee ääres ja kuulub looduskaitse alla. Ligi 15 m kõrge looduslikult kauni mäe põhja- ja kirdepoolsel nõlval, kuhu maanteelt viib paljukäidav jalgrada, näeme ligi 0,5 km pikkust järsku pangaastangut, mille ülaosa on kohati kuni 5 m kõrguselt püstloodne. Siin leiame suuri rahkja dolomiidi paljandeid, kusjuures kohati on näha ka plaatja dolomiidi kihte. Ulatuslikes aluspõhjapaljandites esineb kaks suurt kulbast, millest läänepoolsem on 3 m lai, 1,7 m kõrge ja 1,5 m sügav. Idapoolse koopa laius ja sügavus ulatub 3 meetrini ning kõrgus 1,6 meetrini. Ühe koopa põhjas seisab laest varisenud paerahn nagu laud. Tagaseinas on mõlemal koopal moodustunud väikesed niśid, kust nõrgub kevaditi välja vett. Varakevadine allikate uuristav tegevus on Salumäe pangaastangus olnud eriti märkimisväärne. Neid on aprillil lõpul ja mai algul üle 10. Kõige veerikkamat kutsutakse Salu allikaks, mis annab vahel ka suvel vett.
Salevere koopad on kujunenud ajal, mil Litoriinameri ulatus astangu ülaservani, s.o. üle 4500 aasta tagasi. Tore on, et pärast mere taganemist on nad suhteliselt hästi vastu pidanud ilmastiku mõjudele. Mõned koopad on siiski 1-2 m oma sügavusest kaotanud lae eesserva varisemise tagajärjel. Seda tõendavad astangu jalamile veerenud üksikud suured paepangad.
Salevere Salumäe pangal kasvab lopsakas tamme-pärna-sarapuumets. Puude vahelt avaneb kohati hea vaade Matsalu lahele. Rahvasuu räägib, et vanasti, kui meri panga lähedale ulatus, kasutasid koopaid rootslastest mereröövlid, nende arvamust kinnitavat mõnest kohast tõepoolest tahmunud koopaseinad - mereröövlid olevat teinud siin tuld.

Mõisaküla Salumäe koopad
Salevere Salumäest mõni kilomeeter edelas asub Mõisaküla Salumägi, mis on väiksem, osalt lage, kuid paistab siiski juba kaugelt silma. Mäelt avaneb suurepärane vaade Matsalu lahele ja laheäärsetele tasandikele. Mõisaküla Salumäe panga servas on mitmes kohas püstloodseid rahkja dolomiidi paljandeid kõrgusega 2-3 m. Nendes esineb kaks väikest niśśi - kunagiste murrutuskulbaste jäänukit, millest suurem on 1 m kõrge ja niisama sügav. Kulpad tekkisid siin Litoriinamere ajal, kuid on suuremalt jaolt hiljem hävinud.
Ülo Heinsalu. Eesti NSV koopad. Tln., 1987

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee