20:11 pühapäev, 22.09.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedJoad
Langevoja joastik
Aadress:
Kirjeldus

Langevoja joastik asub Ida-Viru maakonnas Vaivara vallas, Sillamäe linnast umbes 1 km lõunas, Sõtke orgu vasakult (läänest) laskuval lühikesel ojal - Langevojal. Joastikuni jõudmiseks tuleb Tallinn-Narva maanteelt enne Sillamäe raudteeülesõitu pöörata Viivikonna poole viivale teele ja siis, vähem kui kilomeetri järel, pärast raudtee ületamist ja sealt vasemale pöörates, seejärel vasakult nähtavale ilmuva sälkoru põhjast, sajakonna meetri kauguselt maanteest, te otsitu leiategi.
Maanteest ida pool lõikub Langevoja nime kandev oja Sõtke klindioru äärsesse paeplatoosse umbes 10 m laiuse ja kuni 2 m sügavuse kanjonina. Joastikust allpool laieneb kanjon kiiresti paarikümnele meetrile ja sügavneb enam kui 10 meetrini. Joastikust 300 m allavoolu suubuvad nii oja kui ka org vastavalt Sõtke jõkke ja orgu. 24 km pikkune ja 94 ruutkilomeetrise valgalaga Sõtke jõgi süüvib Langevoja kanjonist ligi kilomeeter ülesvoolu samuti järsult paeplatoosse.
Joastik on kolmeastmeline: ülemine aste on ligi 5 m pikkune ja 1,5 m kõrgune ning alumine ehk põhiastang umbes 4 m kõrgune. Põhiastangu all on kuni 1 m sügavune hiiukirn. Joastik on kujunenud laubjakivide ja glaukoniitliivakivi piiril. Ligi 1 m sügavune orvand põhiastangu allosas on süüvinud pehmesse glaukoniitliivakivisse. Langevojal, mis on põhiliselt allikatoiteline, puudub arvestatav valgala ja seetõttu jääb see suviti sageli, nii nagu see oli 1999. ja 2002. a., kuivaks.
Langevoja joastiku ja selle ümbruse paelasundis ilmutab end Eesti äärmisele kirdeosale iseloomulik fenomen - lubjakivilasundi tihelõhelisus. Kui tavaliselt esinevad lubjakivilasundis vertikaalsed lõhed intervalliga 1-5 m (nn. diaklasslõhelisus) ja nad on valdavalt loode-kagu suunalised, siis tihedalõhelisuse korral on nende tihedus 10-20 lõhet meetri kohta ja ka nende suund (330-340 kraadi) on veidi teisem. Selles suhtes ühtib ka joaastangu suund (ca 330 kraadi) tihelõhelisuse põhiharu suunaga. Millest ja millal tihelõhelises tekkis, ei oska keegi täpselt öelda, kuid ei ole välistatud, et selle põhjustajaks võis olla mandriliustiku surve savide märgumise tõttu ebastabiilseks muutunud aluspõhja kivimitele ehk põhimõtteliselt sama protsess, mis on kergitanud Vaivara Sinimägesid.
Kalle Suuroja. Eesti joad. Tln., 2003

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee