 |
Paar kilomeetrit Kuimetsa keskusest Vaopere poole, Neitsikmäe jalamil ületab tee Kuimetsa karstiala (LKv), mis on kohapeal tuntud Iida urgetena.
Eesti ühel suuremal ja ainulaadsemal karstialal leidub mitmesuguseid karstivorme: langatusorge, karstilehtreid, -lohke, -kanaleid, -koopaid. Viimased on Eesti suurimad, viide koopasse mahuvad inimesed sisenema. Üks toredamaid on 12 m pikkune ja 8 m laiune kõlakojakujuline koobas ühe langatuslehtri põhjas.
Karstiala algab umbes 1 km teest ida pool, kus Mustsoost tulev oja neeldub, ta kaob paari meetri kõrguse paejärsaku alla paelõhesse. Enamik karstivorme jääb nimetatud neeldumiskoha ja maantee vahele. Kõrgvee ajal võib siin paljudes kohtades paelõhedes ja -kanalites jälgida veevoolu või kuulda maa alt veesolinat, madalvee ajal veevoolu peaaegu ei näe.
Lääne pool teed on karstivorme vähem, neist tuleks märkida üht suurt ja huvitavat, ent raskesti ligipääsetavat koobast.
Iida- või Idaurkeid on peetud muistsete harjulaste pelgukoobasteks, millest Henrik räägib seoses sakslaste ja nende liitlaste sõjakäiguga 1220. a.: "Väga suur oli aga liivlaste röövsaak, kes harjulaste maa-alused koopad, kuhu need olid harjunud alati pelgu minema, sisse piirates ning tehes suitsu ja tuld koobaste suus, suitsetades öösel ja päeval, lämmatsid kõik, nii mehed kui naised. Ja ühtesid juba hinge vaakuvatena, teisi poolsurnutena, teisi surnutena koobastest välja tirides, tapsid nad need ja viisid teised vangi ja võtsid kogu nende vara ja raha ja riided ja palju saaki. Aga lämbunuid mõlemast soost oli kõigist koobastest ligi 1000 inimhinge."
|
|
