03:51 neljapäev, 19.09.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
Ida-VirumaaLoodusmälestisedKaitsealad
Kurtna maastikukaitseala
Aadress:
Kirjeldus

Kurtna nõmm on jääaegse tekkega mõhnastik, mis algab Konsu järve loodekaldalt ja ulatub 2 km laiuselt umbes 9 km põhja poole. Sellesse piirkonda jäävad ka mõned luited ja väiksemad vallseljakud. Väärtusliku maavarana leidub siin heakvaliteedilist ehitusliiva, mille lademe paksus küünib kohati 50 meetrini. Mõhnastiku loodeserva on rajatud suur Pannjärve karjäär. Pärast 1941.a. tehtud lageraiet ja sellele järgnenud põlengut toimusid Kurtna nõmme mullastikus ja taimestikus suured muutused. Praegu on Kurtna nõmm mitme taimeliigi (kännas-kipslill, palu-liivakann) põhjapoolsemaid kasvukohti Eestis.
Kurtna nõmm on kõige järvederikkam piirkond Eestis. Umbes 30 ruutkilomeetri suurusel alal leidub siin 40 järve, mille kogupindala ulatub 3,5 ruutkilomeetrini. Seega on järvede all 11,6% Kurtna nõmme territooriumist, nende paiknemise tihedus ületab isegi Soome vastava näitaja.
Suurim on järvistu põhjaosas paiknev Konsu järv (136 ha). Siia juhitakse kaevandusveed, mis omakorda lähevad Kohtla-Järve tööstuse toiteks. Linna joogivesi saadakse Pannjärve puurkaevudest.
Konsu järve kohta on rahvas loonud palju muistendeid. Räägitakse, et Kalevipoeg kaevanud Konsu järve endale kaevuks. Teise jutu järgi ehitanud Kalevipoeg endale peaalust, väljakaevatud auku tekkinud Konsu järv ning mullast peaase olevat Kuremägi. Veel arvatakse, et Konsu järv tekkinud hoopis Kalevipoja saapakontsa jäljest, millest järve nimigi tekkinud.

Suuremate järvede hulka kuuluvad veel Kurtna Suurjärv (34,3 ha), Jaala järv (19,6 ha), Kirjakjärv (17,8 ha), Räätsma järv (17,5 ha) ja Nõmme järv (15,6 ha).

Ahtme poolt lõunasse pöörduva tee käänaku lähedal asub Rääkjärv. Järvel on liivane kallas ning sobib puhkuseks.
Rääkjärve põhjas olevat Rootsi kuninga kuldtõld. Ka elavat selles ilusas järves näkid.

Rääkjäärvest kirdes asub Liivjärv (6 ha), kaugemal põhja pool Kastjärv, Isandajärv ja Peenjärv. Kagus on reastikku viis väiksemat järve: Kulpjärv, Lusikajärv, Vasavere Mustjärv, Konnajärv ja Mätasjärv ning neist ida pool Kihljärv. Nõmmeteest lääne pool on järvi vähem. Kõige põhjapoolsem neist nendest kannab Pannjärve nime, lõunapoolsemad on Ratsjärv ja Piirakjärv. Nendest kolmest väiksest järvest lõuna poole minnes jõuame 1 km pikkuse Kurtna Suurjärve äärde. Tema kaldad on soised, ainult järve kagunurgas kerkib liivaseljak toreda männimetsaga.

Lõuna pool on neli piklikku järve: Niinsaare, Kurtna Mustjärv, Nõmmejärv ja Räätsma. Kaks viimast on juba ammustest aegadest kaks Kurtna kõige külastatavamat järve.
Siit võib matkata kirdes asuva järvedegrupi juurde. Kui liikuda tagasi põhja poole, siis jääb siin asuva laagri lähedusse neli väikest järve: Ahven-, Särg-, Haug- ja Punane järv.

Kurtna Suurjärvest ida poole minnes jõuame Kuradimäele. See on ümbritsevast maastikust pisut kõrgem seljandik, millelt hakkab silma hulk ümberkaudseid järvi. Kõige lähemal asub väike, aga sügav Kuradijärv. Lõuna pool on Ahnejärv, Martiska, Jaala ja Kurtna järvestiku idapoolseim - Valgejärv. Kuradijärvest põhja jäävad Akna-, Virtsiku-, Allika- ja Nootjärv.

Kuradimäelt võib matka jätkata mööda Jaala järve põhjakallast. See ligemale 20 ha suurune järv on ümberringi piiratud rabade ja mõhnadega.

Jaala juurest saame mööda rabasihti idas asuva Valgjärve soistele kallastele. Nime on järv saanud arvatavasti idakalda valge liiva järgi. Valgejärvest lõuna poole suundudes jõuame kaasikute ja männikutevahelise Kirjakjärve juurde. Kanali äärt pidi edasi matkates jõuame Peen-Kirjakjärvele, mis asub mõnisada meetrit edela pool. Mööda sihti liikudes jõuame Sisalikujärve ja Saarejärve juurde. Saarejärve keskel on metsane saareke, millest on tilnudki järve nimi.

Tänu tööstustegevusele on Kurtna järvestik kaotanud palju oma endisest ilust. Et vältida suuremaid kahjustusi looduskeskkonnale, loodi 1987. a. Kurtna maastikukaitseala üldpindalaga 2541 ha. Kaitseala tuumikus asub Illuka mõhnastik, üks Baltimaade suuremaid radiaalseid mõhnastikke, ja Eestis ainulaadne järvistu ligi neljakümne järvega..

Räätsma järve ääres asub Kuremäe metskonna kontor. Metskonna piiresse jääb mitmekesiseid metsi nõmmemetsadest soode ja rabadeni. Idapiiril laiuvad turbaväljad ja põlevkivikarjäärid, lõuna pool piirab metskonda Puhatu soostik. Edelaossa ulatuvad Iisaku-Illuka põhjapoolsemad vallseljakud, kus absoluutsed kõrgused ulatuvad 30-90 meetrini. Kuremäe oosi kõrgeim tipp küünib 92 meetrini üle merepinna, mis on Tärivere mäe järel kõrguselt teine tipp Ida-Virumaal.

Kurtna nõmm ja järvistu sobivad ideaalselt lühipuhkuseks. Siin võib suvel päevitada ja supelda, käia seenel ja marjul. Kõige külastavamad puhkekoht on Nõmme ja Räätsma järve vahel, kuid head supluskohad on ka Konsu-, Rääk- ja Liivjärves.

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee