 |
Kahtla
Rauaaja vanema poole (I aastatuhande teine pool e.m.a. - meie aja algus) asulaid on Saaremaal kaitse all vaid kaks: üks neist paikneb Laimjala valla Kahtla küla karjamaal, sealses muististekompleksis (Kahtla koolimaja juures olevast bussipeatusest karjamaateed pidi 2,5 km lääneloodesse), teine Mustjala valla Võhma küla looduskaitsealusel kivikülvil. Kivikülv ja asula jäävad Võhma-Panga teest 150-200 m kirde poole (Olavi Pesti, Külli Rikas. Kingissepa rajooni ajaloo- ja kultuurimälestised. Tln., 1983).
Kahtla koolimaja juurest Orissaare-Kuressaare maanteelt 2,5 km lääneloode suunas endistel kahtla küla karjamaadel asub Maadevahe jõe ja Pöide-valjala vaheliste soiste alade servas I aastatuhande lõpust e.m.a. ja m.a. algusest pärinev huvitav muistne asustuskeskus, mida uuriti 1976.-79. a. (V. Lõugas).
Kõrgel künkal asuvas nn. Valgevarede mäe kivikalmes tunneme põhja-lõuna suunas kulgevate kiviridade ja põletamata luude järgi ära 1.-2. sajandi tarandkalme. Sellest ida pool on veel teine tarandkalme, mille läheduses on kaks väikeselohulist kultusekivi. Valgevarede mäest loode pool muistse lahe kaldal paiknevad veel kümmekond kivikirstkalmet ja vanade põldude jäänused. Kahtla kivikirstkalmed on esimesed endise Pöide kihelkonna alal avastatud varase rauaaja kalmed.
Kalmetega samaaegse asulakoha avastamine 1977. a. proovikaevamise ajal Üüvere hiie kõrval ohvriallika ümbruses (Leetuväljal) andis uurijate käsutusse täieliku muististekompleksi 2000 aasta vanusest Saaremaa muinaskülast, mis on mere taganedes hüljatud m. a. alguses.
Vello Lõugas, Jüri Selirand. Arheoloogiga Eestimaa teedel. Tln., 1989
|
|
