 |
1977. a. kevadel alustas Saaremaa TREV kruusa kaevandamist Pihtla valla Sauaru (endise Kõnnu) küla juures (Kuressaare-Kuivastu maantee 15. kilomeetrilt 2 km Pihtla poole). Pärast pinnase koorimist märgati heledal kruusal tumedaid laike. Tööd katkestati. Tallinnast kohale kutsutud arheoloog tegi siin kindlaks kiviaja asulakoha olemasolu. Veel samal aastal alustati ja järgnevail aastail jätkati asulakohal arheoloogilisi kaevamisi (V. Lõugas, L. Jaanits). Kahjuks tekitati kruusa kaevandamisega kõrval asuvas karjääris vanima kiviaja asula kultuurkihile korvamatut kahju.
Kõnnu kiviaja asulakoht asetseb umbes 1 km läbimõõduga kruusasel kõrgendikul. Asula tekkimise ajal on see moodustanud väikese saarekese, mis tänaseks on jäänud 16 m kõrgusele merepinnast. Kruusavõtmise käigus paljandunud 2-3-meetrise läbimõõduga tumedatest laikudest, mille arv ulatus 140-ni, osutusid pooled asulakihi-alusesse kruusa süvendatud koldeasemeiks. Mõnes leeasemes oli säilinud loomaluid, mis võib-olla viitavad kunagise "köögi" saladustele - liha hautamisele kuumade kivide all ja vahel. Lohkude juurest leiti kalasoomuseid, savinõukilde ja väga palju mitmesuguseid kivi-, tulekivi- ja kvartsesemeid. Kõnnust kogutud kiviesemete kollektsioon ületab arvult ja mitmekesisuselt kõik teised samalaadsed leiud Saaremaa uuritud kiviaja asulatest. Keraamikat leiti Kõnnust vähe, selle lihtsus lubab dateerida asula neoliitikumi varasesse järku.
Kaevamistööde käigus tuli päevavalgele kolm matust, üks neist paarismatus. Kõrvuti asetsevad luustikud olid maetud selili, ühel pea kirde poole, teisel edela suunas. Otsustades piimahammaste ja habraste luude järgi, oli üks neist lapse skelett. Luustiske juurest leiti merevaigutükikesi, paekivist rõngas, kvartsesemeid, luust harpuuniots, suur kivist õõnestalb. Rikkalikult oli mõlema matusega koos hammasripatseid (kokku 108), algselt ilmselt rõivaste külge õmmeldud. Kolmas luustik, eelmistest mõnikümmend meetrit eemal, oli maetud konksus põlvedega, paremale küljele, käed ilmselt pea alla asetatud. Põlvede juurest leiti üsna primitiivse töötlusega kivitalb. Üksikmatust peetakse kuuluvaks asula tekkeaega varaneoliitikumis, paarismatust hilisemasse, kammkeraamika kultuuri aega.
Olavi Pesti, Külli Rikas. Kingissepa rajooni ajaloo- ja kultuurimälestised. Tln., 1983
|
|
