 |
Kõrge Kirbla pank kerkis kiviajal laiuna välja ümbritsevast merest. vanimad asustusjäljed siit pärinevad I aastatuhandest.
1972. a. avastati Kirbla surnuaia ja sovhoosi viljakuivati vahelisel alal muinasasula jäänused. Asula alalt koguti lihtsa tasase pinnaga käsitsi vormitud keraamikat, mis võrdlemisi õhukese kultuurkihi lõhkumisel oli maapinnale toodud.
1983. a. maanteest lõuna pool läbi viidud avariikaevamiste käigus (M. Mandel) satuti mitmetele tuleasemetele ja koguti veidi käsitsi valmistatud keraamikat, mis võiks pärineda nooremast rauaajast.
Kirbla mäel on olnud ka noorema rauaaja kalmistu. Vanimates leiuteadetes ja kirjeldustes mainitakse paemurru kõrval endisel Köstri põllul asunud kivivaresid (kokku 7-8 varet), kust eri aegadel leitud paar pronksist hoburaudsõlge, odaotsi, pronkskette, suitseid jm. tüüpilisi muinasaja lõpu esemeid. Üks siinsetest kalmetest kaevati läbi 1983. a. (M. Mandel). See oli korrapärase siseehituseta kivikalme, mille läbimõõt oli umbes 7 x 11 m ja kõrgus 30 cm. Leiti kahed suitsed, hoburaudsõlgi, naaste, pandlaid ja põletamata luid.
Lõugas,V., Selirand, J. Arheoloogiga Eestimaa teedel. Tln., 1989
|
|
