 |
Tuntud mesoliitiline leiukoht, mis on andnud nime tervele arheoloogilisele kultuurile - Kunda kultuurile (VIII-VII aastatuhat e.m.a.). Tollal laius praeguse tsemenditehase asukohast lõuna ja ida pool ulatuslik järv, mis maatõusu tagajärjel oli jäänud klindiserva taha analoogiliselt Tallinna külje all asuva Ülemiste järvega. Selle järve kaldad on pakkunud mesoliitilistele kalastajatele ja küttidele sobivaid asumiskohti. Üks selline on olnud Kunda linna idaservas asuval Hiiemäel või selle juures, teine keset järve väikesel saarel - Lammasmäel. Umbes V aastatuhandel e.m.a. on Kunda järv Hiiemäe juures end klindist läbi murdnud, hakanud pikkamööda tühjaks jooksma ning soostuma. Praegu on Kunda raba melioreeritud.
Esimesed muinasleiud saadi järve-raba põhjapoolsest otsast Hiiemäe juurest 1870-ndail aastail Kunda tsemendivabrikule merglit kaevandades. Need asusid turbakihi all merglis mõnekümne meetri laiuses kaldalähedases vööndis.1904. aastaks, kui mergli kaevandamine lakkas, oli leitud 191 mesoliitlist eset.
Kogutud materjal oli uurijatele (C. Grewingk, A. M. Tallgren) piisavaks tõendiks, et tegemist on Eesti vanimate arheoloogiliste leidudega. 1933.-37. a. ettevõetud arheoloogilised kaevamised (R. Indreko) koondusid peamiselt Kunda järve endisele saarele - 117 m pikkusele, 74 m laiusele ja 4-4,5 m kõrgusele Lammasmäele, mis osutus rikkaliku leiumaterjaliga asulakohaks. Nende kaevamistega koguti 2584 leidu.
1949. ja 1961. a. kaevati Lammasmäel L. Jaanitsa juhatusel. 1981. a. toimusid Kunda Lammasmäel T. Moora ja K. Jaanitsa juhatusel komplekssed arheoloogilised, geoloogilised ja mullateaduslikud uuringud asula ümbruse loodusliku arengu ja asustuse seoste selgitamiseks. Uued materjalid osutasid, et muistse Kunda järve geoloogiline areng oli kujunenud mõnevõrra teisi, kui seda varem ette kujutati. Näiteks avastati, et üks muistne jõgi, mille ääres oli neoliitiline, võib-olla ka mesoliitiline asustus, voolas Lammasmäest ca 60 m lääne pool, kuna praegu on jõgi Lammasmäest ida pool.
Kunda mesoliitiline asula Lammasmäel on dateeritud VII aastatuhande keskpaigast kuni V aastatuhande lõppu või IV aastatuhande algusesse e.m.a., seega boreaalsesse kliimaperioodi ja atlantilise aja algusesse.
Kunda leiukohta iseloomustavad arvukad luuesemed (harpuunid, nooleotsad, luukirkad, talvad, naasklid jm.), mistõttu on Kunda kultuuri arheoloogiakirjanduses nimetatud ka luukultuuriks. Kiviesemete valmistamisel on kasutatud põhiliselt kohalikku kivi - kvartsi, kristalset kivimit ja vähesel määral tulekivi.
Kunda soostunud järvesilmadesse on rauaajal ohverdatud mitmesuguseid esemeid - kirveid, odasid, labidaid, ehteid. Muinasaega tagasiulatuvaks kultusepaigaks võib olla ka raba põhjaservas asuv Hiiemägi.
Tsemenditehase lähedal asub Kirde-Eesti üks suuremaid kivikalmeid, millest 1962. a. proovikaevamistel (T. Moora) saadi vanema rauaaja leide.
Lõugas,V., Selirand, J. Arheoloogiga Eestimaa teedel. Tln., 1989
|
|
