 |
Kurevere bussipeatusest 200 m loodes paikneb üks saare tuntumaid kultusekivide rühmi, mida rahvasuus kutsutakse Kurevere ohvrikivideks. Siin madalal karjamaal on 7 väikeselohulist kivi, mis on olnud kultuseobjektideks I aastatuhandel e.m.a. Sellised kivid ei paikne tavaliselt üheskoos, mistõttu tundub, et Kurevere kivid on siia võib-olla ühe algsel kohal paikneva kivi ümber hiljem kokku veetud, võimalik, et endise Pidula mõisa paruni B. v. Tolli algatusel. Just tema juhtis 19. sajandi lõpul esimesena muinsusuurijate tähelepanu neile kividele. Tolli sõnade järgi kutsunud rahvas siin mitmeid kive Tondikivideks. Kurevere kividel on üks või mõni üksik lohk, ühel kivil aga koguni 62 lohku.
Peale kirjeldatud kivide on kagu pool Kurevere külas veel kaks üsna suure lohkude arvuga kultusekivi (Reinu ja Kopli pere juures).
Kurevere lauda lähedal paikneb ammu tuntud ulatuslik kivikalmistu. Vt. Kurevere kivikalmed.
Vello Lõugas, Jüri Selirand. Arheoloogiga Eestimaa teedel. Tln., 1989
|
|
