 |
Laiuse Siniallikas oli vanasti ümberringi väga kuulus, sest võis rahvausu järgi vihma ja põuda saata ja sellega viljaikaldust või õnnistust anda. Oli põuaaeg, siis käisid teda kolm ühenimelist lesknaist jutluse ajal puhastamas ja laiali kiskumas, igaühel pidi aga labidas, reha, konks, leivamurikas ja lauluraamat kaasas olema. Vihma ajal aeti allikas jälle kinni - ja kohe mõjus. Seda võisid teha ka kolm ühenimelist leskmeest.
Teine muistend räägib, et kord tahtnud rahvas Siniallika sügavust mõõta. Nad sõlmisid mitu pikka köit kokku, panid kivi otsa ja lasksid siis alla, aga kui köis välja tõmmati, ei olnud enam kivi köie otsas. Nüüd lasksid nad kividega täidetud paja alla, aga välja tõmmates nägid nad ehmatades köie otsas verist lambapead (Mõned ütlevad, et oli vasika-, teised jälle et oli hoopis inimese pea). Nad tahtsid veel kolmandat korda katsuda, aga siis hüüti allikast:"Kui veel lasete, siis langete kõik ise alla". Nii jäi allika sügavus teadmata.
|
|
