 |
Kalbu küla lähedal Räägu veehoidla kaldal asetsevad lähestikku Silmaallikas, Kuldallikas ja Raudallikas, mis on rahvasuus tuntud ka ohvriallikatena.
Aastasadu tagasi jäänud Kehtna mõisahärra silmad haigeks. Kes härra silmad terveks teeb, pidi suure tasu saama, tulemusteta katsetajat ootasid aga soolvette kastetud vitsad. Paljud proovisid, vitsad nuhtlesid, aga härra jäi hoopis pimedaks. Ühel õhtul soovitanud mõisa lähedal elav Kalbu-nimeline vanamees härral jõe ääres väikeses allikas silmi pesta. Mõne päeva pärast saanud silmad terveks. Allikas saanud sestpeale nimeks Silmaallikas, Kalbu saanud päriskoha omanikuks mõisa ääremaadel. Pärast Kalbu surma aga sai siinse küla nimeks Kalbu.
Kuldallikas tekkinud sellesse paika, kus kunagi vanal ajal tahetud paljaks röövida kullakoormaga Viljandi poole sõitvat kaupmeest. Röövimisega kaasnenud rüselemise ajal käinud kõva kärgatus ning koorem koos meestega vajunud maapõhja, tekkinud auk aga täitunud veega. Kullakast pidi teatud aja tagant allikapõhjas nähtavale ilmuma.
Need Kehtna kandis laialt tuntud muistendid on tegelikult kunstmuistendid. Kirjanik Paul Rummo avalikustas nende tekkeloo kodu-uurijate kokkutulekul Kehtnas 1971. a. Koolipoisina Kalbus elades valmistanud talle meelehärmi, et Jaan Jung pole tema kodupaigast ühtki muistendit kirja pannud ning ta otsustanud ise selle vea parandada. Nimetatud allikate tekkelood olid ilmunud kooli käsikirjalise ajakirja veergudel, kust need hiljem rahva hulka läksid.
Kirj.: Paidla, A: Raplamaa / Siin- ja sealpool maanteed. Tln., 1991.
|
|
