23:20 pühapäev, 28.05.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArheoloogiamälestisedLinnusasulad ja maalinnad
Kaarma maalinn
Aadress:
Kirjeldus

1227. a. talvel oli kristlastel põhjust rõõmustamiseks: langenud oli Valjala maalinn ning sellega ühtlasi kogu Saaremaa - viimane ja kõige tugevam maakond Eestis. Kuid saarlaste vastupanu ei olnud lõplikult murtud. Veel mitu korda tõstsid nad pead, pesid maha ristimisvee ja püüdsid taastada muistset vabadust (ülestõusud 1236-41, 1260). Nende sündmustega on seotud Kaarma maalinn, mis asub Kuressaarest 13 km kaugusel, Laadja-Kaarma-Karja maantee 6. kilomeetril, Kaarma kirikust 100 m kirde pool. Teda piirab põhjast, läänest ja lõunast 20-30 m laiune madalik, mis näib olevat kinnikasvanud vallikraav. Idakülje alt voolab läbi kitsas Linnasoo oja, mis varasematel aegadel on olnud tunduvalt veereohkem.
Oma põhiplaanilt on maalinn peaaegu nelinurkne (välismõõtmed 140 ja 120 m). Umbes 4800 ruutmeetri suuruse tasase õue keskel on märgatav lohk, endine kaevuase. Selgelt nähtavad on linnuse väravakohad valli kirde- ja loodenurgas. Valli väliskõrgus on 5 m, seega märksa väiksem kui teistel Saaremaa linnustel.
Kaarma maalinnal on vähesel määral kaevanud J. B. Holzmayer 1860. a. tema kirjelduste järgi on vall kuhjatud kividest ja mullast. Valli seest, välisküljelt ja linnust piiravast kraavist leiti söestunud palgijuppe, mida kaevaja seostas linnuse puukindlustustega. Peale selle on linnuselt saadud üksikuid juhuleide (spiraalkäevõru osa, ristpeaga rinnanõel) 12.-13. sajandist, nende põhjal võib maalinna rajamise oletatavasti samasse perioodi dateerida. Henriku kroonikas Kaarmat ei mainita, ilmselt ei ulatunud siia mandrilt lähtunud sõjakäigud.
Nagu selgub Liivimaa vanemast riimkroonikast, oli Kaarma maalinn saarlaste väe kogunemiskohaks 1260.-61. a. ülestõusu ajal, kui siia tuldi varju ordu, Riia piiskopi, Tallinna foogti, Tartu ja Saare-Lääne piiskopi vasallide ühendatud vägede eest. Vaenlase väed laastasid Saaremaad, põlevate külade suits oli katnud kogu maa. Hag Carmele pärast, nagu maalinna kroonikas nimetatakse, käis äge võitlus. Kaarma lahingu koht asuvat maalinnast ida pool, Kaarma mõisa ja uduvere küla vahel. Siit on kogutud arvukalt muinasleide, muu hulgas palju relvi.
Maalinn õnnestus vallutada tormijooksuga. Võitjad olevat saanud rohkesti siia varjule toodud saaki: kaks ööd oli neil kulunud selleks, et "kanda" ja "ajada" linnusest ära kõik, mis seal oli. Saarlastel tuli veel kord tunnistada sakslaste ülemvõimu.
Olavi Pesti, Külli Rikas. Kingissepa rajooni ajaloo- ja kultuurimälestised. Tln., 1983
Muinas-Saaremaa teine tihedama rahvastikuga piirkond Valjala kõrval. Selle keskel asub Kaarma maalinn. Linnus asub Kuressaarest linnulennul 11 km põhja pool, Kaarma kirikust 100 m kirde pool, maantee ja Linnasoo jõe vahel. Linnust olevat vanasti kutsutud ka Linnapääks. Idast on maalinn piiratud jõega, mis vanasti on olnud tublisti veerikkam.
Linnus põhjapoolne, sirge vall on u. 160 m pikk ja (seestpoolt) 3 m kõrge ning 25 m lai. Lõunapoolsem, kaarjas vall on 240 m pikk ja kuni 5 m kõrge, laius 25-30 m. Linnuse õu on 80 m pikk ja 60 m lai, pindala on ligi 4800 ruutmeetrit. Linnusel on 2 väravakohta. Kaevuase on peaaegu keset õue, valli edelanurgast u. 20 m kaugusel. Nüüd on koht kividega täidetud ja kinni kasvanud.
Kaarma linnust on u. 1860. a. kaevanud Kuressaare gümnaasiumi õpetaja Holzmayer, kellelt nende kaevamiste leide muuseumis pole. Kaarma linnuselt on leitud üks ristpeaga rinnanõel ja käevõru.
Kaarma maalinn on üks Saaremaa võimsamatest kantsidest, mis rajati ilmselt muistse vabadusvõitluse eelõhtul. Viimati kasutati linnust saarlaste ülestõusu ajal 1261. a., kui saarlased olid sunnitud vaenlase ühendatud vägede eest siia varjule taanduma. Selle aasta talv oli eriti käre. Vaenlane põletas, tappis ja laastas oma teel halastamatult. Liivimaa riimkroonika sõnade järgi olevat põlevate külade suits katnud kogu saaremaad. Saarlaste viimase tugipunkti (Hag Carmele) pärast käis äge võitlus. Viimaks suutis vaenlane linnuse vallutada ning sai kätte hulgaliselt siia varjule toodud saaki. Kroonika sõnade järgi kulus orduvendadel kaks ööd, kuni nad "kandsid" ja "ajasid" linnusest ära kõik, mis sinna varjule veetud.
Kaarma linnuse ümbrusest on saadud arvukalt muinasleide - näiteks Kaarma kiriku ümbert, eriti aga maalinnast ida pool kusagil Kaarma mõisa ja Uduvere küla vahel, kust on välja tulnud ka palju relvi. Seda kohta on Holzmayer pidanud "Kaarma lahingu" kohaks.
Vello Lõugas, Jüri Selirand. Arheoloogiga Eestimaa teedel. Tln., 1989

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee