 |
Pöide ehk Kahutsi maalinn kuulub Saaremaa muinasaja lõpu suurimate linnuste hulka. Asub Pöide kirikust 2,5 km lääne pool keset lagedaid välju ja paistab kiriku juurde.
Linnus on rajatud kõrgemale laugele seljakule. Põhiplaan on ovaalne, pikkus edela-kirde suunas 150 m, laius 115 m. Õue pikkus on 85 m, laius 55 m. Vallid on püstitatud mullast, kruusast ja kividest, nende kõrgus väljastpoolt on 10-11 m, seestpoolt 6 m. Nõlvade kalle väljastpoolt keskmiselt 32-33 kraadi, kirdeküljel aga 38 kraadi. Mõlemas linnuse otsas on värav. Õue keskel on kividega täidetud lohk, mis võib olla muistse kiviraketega kaevu ase.
Kahutsi linnust ei ole arheoloogiliselt kaevatud. Varem on linnuseõue kasutatud põlluna, hiljem heinamaana. 1918. a. oli linnuses Saksa sõjaväe lasketiir, mille puhul on linnuse edelaossa kaevatud mingi valli sisse ulatuv lohk. Linnuse kõrval põllul esineb asula tumedat kultuurkihti. Samast lähedalt on leitud ka üks odaots.
Linnuse edelapoolse värava juures on üks paljulohuline kultusekivi ja sellest mõnikümmend meetrit eemal põllupeenral teiste kivide hulgas veel teine selline kivi.
Vello Lõugas, Jüri Selirand. Arheoloogiga Eestimaa teedel. Tln., 1989
Pöide vallas Kahutsi ja endise Iruste küla vahelises põllul asub Kahutsi maalinn, mille vallid paistavad kätte Kuivastu-Laimjala-Kuressaare maanteele Pöide bussipeatuse juures. Samast pöörab ka tee maalinnale, mis paikneb suurest maanteest ligi 2 km lääne pool madalal looduslikul kühmul. Väliskujult on linnus ovaalne (läbimõõt välisjalamilt kirde-edela suunas 150 m, ristipidi 115 m). Vallide väliskõrgus on 9-10 m, nõlvade kalle 32-38 kraadi. Õue (pindala 3800 ruutmeetrit) keskel on märgatav madalam lohk, endine kaevuase. Pöide linnust kaevatudei ole, juhuleiuna on siit saadud väike odaots. Mööda pidi siit minema ka 1227. a. sõjaretk, kuid Henriku kroonika seda ei maini.
Olavi Pesti, Külli Rikas. Kingissepa rajooni ajaloo- ja kultuurimälestised. Tln., 1983
|
|
