 |
Tasasele maale rajatud madala ringvalliga muinaslinn. Ümar, varem põlluna kasutatud linnuseõu hõlmab umbes 2800 - 2900 ruutmeetrit. Peamiselt paekividest, arvatavasti kuivmüürvall on varisenud. Selle kõrgus on praegu 1 - 1,2 m, varingu laius 8 m. NO- ja SW-küljel on vallis 9 - 16 m laiune ava. Kultuurkihti on säilinud ainult varingu all. Leitud keraamika on esialgselt dateeritud meie ajaarvamise algusesse.
Sarnaneb Gotlandi nn. tasase maa linnustega. Avariikaevamised 1973. a. (V. Lõugas)
V. Lõugas
Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997
Massu asunduses asub Lääne-Eesti omapärasemaid ringvall-linnuseid - Massu linnus (Linnuste rank), mis on rajatud täiesti tasasele maale. 55-65 m läbimõõduga kadakatihnikusse kasvanud linnuseõue piirab madal vall, milles oli kaks 9-16 m laiust väravakohta. Varisenud ja kamardunud valli kõrgus on keskmiselt 1 m, laius 10-13 m. Linnuse õueosas ei ole kultuurkiht säilinud, sest see on olnud varem põllu all. Aastatel 1972-73 lõhuti osa linnust "Kevade" kolhoosi karjalauda ehitamisega. Täielikult hävis üks väravakoht.
Avariikaevamistel (1973, V. Lõugas) selgus, et varisenud vall on koosnenud peamiselt paekividest, osaliselt raudkividest. Õue poole varisenud vallirusude all on paari meetri laiuses vööndis säilinud õhuke leiuvaene kultuurkiht, millest saadud vähesed savinõukillud esindavad nähtavasti meie ajaarvamise alguse keraamikat. Teise seisukoha (E. Tõnisson) järgi võiks linnus kuuluda m. a. I aastatuhande teise poolde. Oma tüübilt kuulub Massu linnus Gotlandi, Ölandi ja Saaremaa analoogiliste madalate ringvall-linnuste hulka.
Linnusest 100 m Mäense suunas asub põlluservas I aastatuhande esimesest poolest pärinev kivikalme, tõenäoliselt tarandkalme, millest on leitud põletamata luid ja nõrgalt põletatud luid.
Linnusest 500 m Kokuta ja Mäeküla pool on otse teeerves Liukivi (ehk Läätsikivi) - 8 väikese lohuga kultusekivi I aastatuhandest e. m. a. Kivi kallakal küljel on kolm liulaskmise renni. Liukive on ühendatud seksuaalmaagiaga (tagasid mehelesaamist ja sigivust). Veel arvati, et liulaskmise ajal olnud võimalik soovida, soov aga täitunud ainult siis kui liulaskja püsti jäänud.
Lõugas,V., Selirand, J. Arheoloogiga Eestimaa teedel. Tln., 1989
|
|
