10:04 teisipäev, 21.11.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArheoloogiamälestisedLinnusasulad ja maalinnad
Koila linnamägi
Kirjeldus

Neemiklinnus Koilas Pada jõe läänekaldal, jõe ja sellesse suubuva orundi vahelisel seljandikul.

Linnuseõu on põhja-lõuna suunas piklik, pindala 4000 ruutmeetrit, põhja poolt eraldatud otsvalliga, mille kõrgus siseküljelt 1,5 m, välisküljelt 4 m. Ülejäänud külgedel vaevumärgatav äärevall. 4 m laiuse kividest otsvalli sise- ja välisküljel on peamiselt maakividest kuivmüürsein. Kivivalliga liitub väljastpoolt 3 m laiune liivakuhjatis, võimalik, et hilisemast ehitusjärgust. Idapoolse kuivmüürseintega äärevalli laius on 2,5 m. Kultuurkiht on paremini jälgitav õue äärtel, kus eraldub kaks kihistust, millest ülemine (linnuseaegne) kuulub I aastatuhande teise poolde, alumine pärineb I aastatuhande e. m. a. lõpusajandite asulast. Asulakihiga liituv nelinurkne hoonealus linnuse põhjaäärel on vanim Eestis leitud rõhtpalkehitise jäänus.
Kaevanud M. Schmiedehelm 1949-52.

Evald Tõnisson
Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997

Viru-Nigula lähedal asuv Koila linnamägi kuulub vanimate Virumaa linnuste hulka. Asub Pada jõe läänekaldal, 8 km kaugusel merest. Linnuseõue pindala on 4000 ruutmeetrit. Põhja poolt kaitsevad neemiklinnust vall ja vallikraav. Linnus on elanud üle kaks ehitusjärku. Arheoloogilistel kaevamistel linnuse idaserval (1949. a) ja  põhjaotsal (1950. a., M. Schmiedehelm) saadi alumisest kihist varasele rauaajale iseloomulikku keraamikat ning avastati maapinnast 55-60 cm sügavusel täisnurkse elamu kontuurid. Linnuse hilisemast kasutamisperioodist on maha jäänud paekividest laotud kaitsevall ja veidi keraamikat. Arvatavasti püstitati vall vanemal rauaajal, kui kohta kasutati ajutise pelgupaigana. Dateeritavatest laidudest on linnuselt saadud üks 5.-6. sajandi noapideme lukk.
Lõugas,V., Selirand, J. Arheoloogiga Eestimaa teedel. Tln., 1989

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee