 |
Üks neist, mis koosnes 34 pronksplekist valmistatud hansakausist, leiti juba 19. sajandil. Need arvatavasti 11.-12. sajandist pärinevad kausid on tõenäoliselt pärit Saksamaalt.
1967. a. leidis kohalik kooliõpilane A. Paas Oru pere juurest 440 hõbemündist ja 2 hõbeehtest koosneva aarde, mis oli nähtavasti asunud mingis kasetohust torbikus või karbis. Leius oli 343 brakteaati ja poolbrakteaati, mis on vermitud Rootsis Knut Erikssoni ajal (1167-96). Kahepoolsete müntide hulgas oli selle leiu vanim raha - vermitud Kölnis 1027.-1036. a. vahel. Ülejäänud mündid pärinevad kõik ajavahemikust 1158-1205. Tamse aare on Saare- ja Muhumaa paarikümne aarde hulgas suurim ja ajaliselt ning müntide territoriaalselt päritolult kompaktseim. Varandus on maha maetud umbes 12.-13. sajandi vahetuse paiku. Leid kõneleb otsestest sidemetest Saaremaa, Muhu ja Gotlandi vahel.
Vello Lõugas, Jüri Selirand. Arheoloogiga Eestimaa teedel. Tln., 1989
|
|
