 |
1905. a. tuli päevavalgele väiksem aare 17 mündi ja 1 hoburaudsõlega, mille järgi oli aare peidetud 13. sajandil.
1920.-ndate aastate paiku leiti Kohtlast taas mitukümmend münti, millest üks araabia münt 8. sajandist jõudis TA Ajaloo Instituudi kogudesse.
1923. a. leiti Kohtla põlevkivikaevanduse maalt juba suurem aare, mis sisaldas 470 araabia münti 8. ja 9. sajandist, nende hulgas kümmekond tundmatut, mida üheski muuseumis seni teada polnud.
Teadusele kõige väärtuslikuma aarde avastasid 1957. a. kevadel Kohtla küla Sepreni maa peal mängivad lapsed. Künnivaost leitud vaskkarbis oli 779 araabia, bütsantsi, anglosaksi ja saksa münti, mis kuulusid 10. - 12. sajandisse. Nimetatud leiu vastu tundsid huvi paljude maade teadlased, sest Kohtla leid sisaldas jällegi niisuguseid rahasid, mida kuskil polnud registreeritud.
|
|
