 |
Tormas sai kirik valmis ja kukk tõsteti selle tornitippu kaunistama. Vanapagan seisnud parajasti Kivimurrus ja vihastanud metsalise moodi - kukk ju tema verivaenlane, kelle laulu peale ta ikka pakku peab jooksma. Pidanud siis Vanapagan plaani, mida vihamehega ette võtta. Aga Sarviku mõte ei lenda mitte, kurivaimu mõte on kabjaline, koperdab ja komistab kivide otsa. Olekski teine jäänud oma sarvilist pääkolu vaevama, kui lahendus poleks maas vedelenud - Kivimurd ju kive täis, pikemalt mõtlemata hakanud Vanapagan neid tornikuke suunas saatma.
Lendab üks, teine ja kolmaski kivimürakas, ent kukk ei pane Vanakurja kiviloopimist millekski, seisab sama kindlalt kui enne. Asi selles, et enne kui Vanapagana kivi lendu laseb, hõikab maaema kivile: "Tule minu rüppe!" ja kivi potsatab Kõnnu küla lähedale väljale. Loobib Sarvik kive pool päeva, siis on jaks otsas. Lööb käega, ei kuke vastu saa. Vanapagana loobitud kivid nüüdki näha Kivimurru ja Torma kiriku vahel.
|
|
