 |
Laiuse lossivaremeis olevat suur varandus varjul. Ühele Laiuse mehele pakutud kolm ööd järjest lossikeldri võtmeid ja kästud tal loss keldrist saadud varaga uuesti üles ehitada. Mees olnud veidi pikaldane ja ara verega, ikka kõhelnud. Pärast kolme ööd kahtlemist ja kaalumist otsustanud mees pakkumise siiski vastu võtta. Aga oh häda, ei pakkunud talle lossivõtmeid enam keegi.
Kelle kuld ja hõbe lossivaremete juures varjul on ja mis salajõud seda valvab ja peidab, kas see on poolakate või rootslaste sõjasaak või koguni eestlastel ennemuistsest priiuseajast sinna peidetud, sellest ei teata lähemalt midagi. Aga varanduse olemasolust annab kinnitust järgminegi rahvajutt.
Vanasti oli Laiuse mõisas õlleköök. Kord vastu ööd tulnud pruulija juurde väike kõhetu vanamees ja palunud juua. Pruulija olnud lahke mees ja andnudki kapaga õlut. Vanamees joonud januga kolm kapatäit ja palunud siis tasu järele tulla. Viinud pruulija Laiuse lossivaremete alla keldritesse, kus olnud salved täis kulda, hõbedat ja vaske. Vanamees andnud pruulijale kolm kühvlitäit hõbedat. Teisel hommikul läks pruulija uuesti lossivaremetesse, aga kuskil polnud mingit märki sissekäigust keldrisse.
XV sajandi algul ehitatud kindlus-loss on näinud mitmeid sõdu ja võõrvägesid. Põhjasõja algul, aastatel 1700-1701, talvitus siin Rootsi kuningas Karl XII pärast edukat lahingut Narva all. Hiljem küll sõjaõnn pöördus ja see sai saatuslikuks nii Karlile kui ka Laiuse lossile. Eks Rootsi kuninga siinviibimine ongi andnud alust juttudele kuninglikust varandusest.
|
|
