07:37 pühapäev, 22.09.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
PärnumaaMuistendid ja legendid, tõestisündinud lood
Kalmistud - killuke rahva kultuurist
Kirjeldus

Kalmistud - killuke rahva kultuurist
Vana-Pärnu, Vana ja Alevi on Pärnu ammused kalmistud, muinsuskaitse all olevad mälestised. Metsakalmistu on küllaltki uus, rajatud 1949.a., kuid sinnagi on maetud tuntud kultuuritegelasi ja rajatud huvitavaid kalmutähiseid.

Alevi kalmistu paistab silma kunstiväärtuste, aga ka ühiskonna- ja kultuuritegelaste kalmude rohkuse poolest. Kalmistu rajati 1773.a., pärast Katariina II edikti, millega keelati matmine kirikutesse ja nende ümbrusesse. Uued surnuaiad rajati linnast välja, eeslinnade või alevite lähedusse.
Võimalik, et kalmistu rajamisel sai määravaks asjaolu, et samal alal on tuvastatud vanema matmispaiga olemasolu külakalmistu või mõisa matusepaiga näol. Nimetatud ala jääb kahe väikemõisa - Annenhofi ja Waldhofi piirile. Kalmistul asunud 7 kabelist on alles 5. Vanimaks neist on Pärnu esimese suurkaupmehe Jacob Jacke 1779.a. ehitatud kabel.
Tänaseks on korrastatud teise suure kaubamajaomaniku Hans Dietrich Schmidti kabel, taastatud selle sepisuks ja tagasi asetatud urn. Kabel korrastati Schmidtide perekonna rahaga. Kabel valmis 1880.a. ja seda kasutati kui perekonnakirikut. Siseseina marmortahvlitel kajastub suure suguvõsa ajalugu.
1882.a. on valminud ja hiljem ümber ehitatud J.Spechti, raehärra ja töösturi kabel. Väike Olthoffide perekonnakabel asub selle läheduses.
Pastori ja kirjamehe Rosenplänteri koostatud kalmistu kujundamise plaanist realiseerunud linnakabel on kalmistu peateljel. See väike historistlikes vormides kabel kannab Budberg von Bönningshusenite perekonnavappi. Kindralleitnant vabahärra Gotthard Wilhelm Budberg oli Pärnu lossi viimane komandant. Selgitamata on, miks kujunes linnakabel tema matusekabeliks.
Hävinud kabelitest on teada eesti soost kõrgete aukandjate Seebergide ja von Esseni kabeli kohad.
Peale mainitud Johann Heinrich Rosenplänteri on Alevi kalmistule maetud Johann Friedrich Sommer, kirjanikunimega Suve Jaan. Lähedusse on maetud Eliisabeti kiriku köster Caspar Franz Lorenzsonn - Pärnumaa I laulupeo korraldaja, sentimentaalsete rahvaraamatute eestindaja (“Vaga Jenowewa”, “Hirlanda”jt). Tema poeg Philipp Loernzsonn oli orelikunstnik ja linna muusikajuht. Suve Jaani kõrvalplatsil on Siberi-uurija J.Stubendorffi haud, veidi eemal arsti, lektiinide avastaja H.Stillmarcki ning metsateadlase ja turba-uurija A.Bode kalm. Alevi kalmistule on maetud ka trükkal Friedrich Wilhelm Borm, kelle trükikojast tuli enamik 20.sajandi alguse eestikeelsest kirjavarast.
Hävinud von Esseni kabeli asemel on sepisaiaga piiratud platsil muusikamehe Voldemar Tago haud, samas lähedal laulja N.Sternberg-Gorski ja kunstnik Erna Kreischmanni kalm.
Kalmistu vanemast osast leiame veel arheoloogi M.Schmiedehelmi ja seltsitegelase A.Kleini hauaplatsi. Viimase eestvõttel ehitati esimene Eesti soomusauto “Vanapagan”.
Siin puhkavad ka konservatooriumi asutajaid, tsellist Raymund van Bööcke, Pärnu arhitektuuriajaloolane Elsbet Parek, “Endla” seltsi ja teatri asutajad vennad Nicolai ja Aleksander Sõerd ning majandustegelane ja luuletaja Aleksander Ferdinand Tombach (Kaljuvald). Vabadussõja ausamba lähedal on samba autori prof. Amandus Adamsoni ja kolonel Viktor Koerni kalmud. Tähelepanuväärsed on ajastuile iseloomulikud sepised, malmpiirded ja istepingid. Skulptuuridest on huvitavaim Amandus Adamsoni tehtud metsakaupmehe, seltsitegelase ja “Endla” teatrimaja rahastaja Johan Linde kalmuehist.

Johann Heinrich Rosenplänter sündis 1782.a. Lätimaal Valmieras. 37 aastat oli ta Pärnu Eliisabeti kiriku pastor ja tegutses selle kõrval väsimatult eesti keele, kirjanduse ja rahvaluule uurijana ning kogujana, eesti kirjakeele ja rahvahariduse edendajana. 1814.a. asutas ta Pärnus eesti koolmeistrite kooli, andis välja eestikeelse aabitsa ning muud koolikirjandust. Eestihuvilisi literaate ühendas tema “Beiträge”, esimene eestiaineline seeriaväljaanne. Rosenplänter suri 1846.a.
Apostliku õigeusu kogudusele kuulunud Vana kalmistu on Alevi kalmistust mõni aasta noorem. Kahjuks on seda pärast matmiseks sulgemist 1950.a. tugevasti rüüstatud. Tähelepanu äratab sepistatud kabel.
Kalmudest on hooldatud Mihkel Suigussaare, preestri, kirjamehe ja tsensori haud. Tänu temale nägi ilmavalgust nii mõnigi rahvusliku liikumise aegne tähtteos. Taastähistatud on Konstantin Pätsi vanemate hauad.

Vana-Pärnu kalmistu iga võib ulatuda isegi piiskopiaega. Kalmistu vanimas osas on valdavalt peale maetud ja tähised hävitatud. Vana-Pärnusse on maetud kirjanikud Elisabeth Aspe, August Sang ja Kersti Merilaas.
Metsakalmistule on sängitatud Peeter Päts, Kaitseliidu asutajaid, Eesti looduskaitse ja riikliku metsamajanduse alusepanija, loomaaia rajaja.
Pärnu linnale kuulub ka Tahkuranna vallas asuv Uulu kalmistu.

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee