 |
Pärnumaa kultuuritegelasi
Georg Wilhelm Richmann
1711.a. sündis Pärnus baltisaksa päritolu vene füüsik Georg Wilhelm Richmann. Oli soojus- ja elektrinähtuste uurimise algataja. Hukkus 1753.a. Peterburis välgulöögi tagajärjel, tehes katset nn piksemasinaga.
Jaak Lehtmets. Pärnu. Maalehe Raamat, Tallinn 2000.
Johann Friedrich Sommer
Johann Friedrich Sommer (kirjanikunimega Suve Jaan) sündis 1777.a. Tallinnas. Kauaaegne Pärnu kreiskooli õpetaja. Tema tööd paistsid silma uudse ainekäsitluse ja ideestiku poolest, mille eesmärgiks oli tõsta eestlaste eneseteadvust. Tema peateos on “Luige Laus”. Suri 1851.a. ning on maetud Pärnu Alevi kalmistule.
Johann Voldemar Jannsen
Johann Voldemar Jannsen sündis 1819.a. Vändras. Oli samas tegev köstri ja koolmeistrina. 1863.a. 1857.a. rajas ta “Perno Postimehega” järjepideva eesti ajakirjanduse.Tartusse kolinud, sai temast esimene eesti kutseline ajakirjanik. Toimetas “Eesti Postimeest”, oli Vanemuise seltsi rajaja, kahe esimese üldlaulupeo organisaator ja Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi asutajaliige.
Lydia Koidula
1843.a. sündis Vändras Johann Voldemar Jannseni esimese lapsena hilisem luuletaja ja kirjanik Lydia Koidula. Varakult tõmbas isa tütre abilisena “Perno Postimehe” toimetamisse, algul teabematerjali tõlkimisel, hiljem ilukirjanduliku lektüüri mugandamisel.
1860.-ndatel aastatel kujunes Lydia Jannsenist rahvusliku liikumise taotluste ja patriootilise võitlusvaimu mõjukam väljendaja eesti luules - tõeline koidulaulik. Tema romantiliselt ülevais värssides leidsid väljenduse ärkava eesti rahva tunded ja mõtted. Lydia Koidula luulekogud “Waino-Lilled” (1865) ja “Emmajõe Õpik” (1867) ilmusid anonüümselt. Naljamängu “Saaremaa onupoeg” (1870) lavastusega Vanemuise seltsis loetakse eesti teatri algust.
Koidula elu lõpuaastad möödusid sõjaväearstist abikaasa Eduard Michelsoniga Kroonlinnas. Lydia Koidula suri 1886.a.
Berend Gildenmann
Berend Gildenmann sündis 1822.a. Vana-Vigalas, õppis Pärnu kreisikoolis, oli 1857.aastast raamatuköitja. Ta koostas esimese eesti luule antoloogia “Lillekesed, ehk: Mitmed ja mitmesuggused laulud Ma rahwale ello parrandamisseks ja ausaks aiawiteks” (Pärnu 1852, 2.trükk 1864, II jagu 1866), soetas õppekirjandust, kirjutas esimese eestikeelse geograafiaõpiku “Mailma made õppetus” (1849).Suri 1884.a. Pärnu vaestemajas.
Mihkel Jürgens
Mihkel Jürgens sündis 1820.a. Pärnus. Äratas tähelepanu bibliofiili ja bibliograafina. Oli Pärnus raamatuköitja ja hakkas koguma eestikeelseid trükiseid. Ajajooksul sai sellest kõige täiuslikum eestikeelsete raamatute kogu, millega suutis võistelda vaid Õpetatud Eesti Seltsi oma. Jürgensi kataloog 1864.aastast registreeris 855 trükist, mis ilmunud 1553.-1863.aastani. Mihkel Jürgens suri 1874.a.
Lilli Suburg
Lilli Suburg, prosaist ja ajakirjanik, sündis 1841.a. Pärnumaal Rõusas. Õppis Pärnus ja tegeles seejärel Waldburgi karjamõisas Vändra lähedal majapidamise ja väikese erakooliga. 1882.a. rajas Pärnus eesti tütarlaste kooli. Lühikest aega toimetas “Perno Postimeest” ja naisteajakirja “Linda”. Tema jutustustest väärib enim tähelepanu “Liina” (1877). Oma päevikule tuginedes kujutas ta heitlusi saksastamisega koolis ja seltskonnas. Lilli Suburg suri 1923.a.
Mihkel Suigussaar
Praost Mihkel Suigussaar sündis Pärnumaal 1842.a. Ta oli pärast Carl Robert Jakobsoni Pärnu Põllumeeste Seltsi president ning kogus Jakobsoni lesele raha oksjonil müüdud Kurgja talu tagasiostmiseks. Mihkel Suigussaar suri 1916.a. ja on maetud Pärnu Vanale kalmistule.
Elisabeth Aspe
1860.a. sündis Vana-Pärnus tuuleveski omaniku perekonnas 19.sajandi lõpu kaalukamaid proosakirjanikke Elisabeth Aspe. Tema jutustusi avaldati algul ajalehtedes ja ajakirjades, hiljem raamatutena. Paljud jutustused peegeldavad Pärnu olustikku ja minevikku. Ainet on Aspe ammutanud ka Pärnu linnaarhiivist. Ta suri 1927.a. ja on maetud Pärnu Vanale kalmistule.
Mihkel Kampmaa
1867.a. sündis Sauga vallas Pappsaare külas kirjandusloolane ja koolikirjanik Mihkel Kampmaa. Ta õppis Pärnu kreisikoolis ja Valga seminaris. Paljude lugemike autor. Korduvalt anti välja tema 4-köitelist peateost “Eesti kirjandusloo peajooned”. Suri 1943.a. Tartus.
Johannes Vares-Barbarus
Johannes Vares Barbarus sündis 1890.a. Viljandimaal Heimtalis. Oli luuletaja ja publitsist, aga ka pikemat aega arst Pärnus. Elu lõpuperioodil oli kõrgetel riiklikel ametipostidel: 1940 Eesti Vabariigi peaminister, augustist 1940 kuni surmani 1946.a. ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees.
1920.-ndate aastate keskel püüdis reformida eesti luule kujundilisust. Selle ilmekaks näiteks on 1924.a. Pärnus avaldatud kogu “Geomeetriline inimene”.
Johannes Semper
Johannes Semper sündis 1892.a. Viljandimaal Tuhalaanes. Pärnu Gümnaasiumi lõpetas ta koos Johannes Vares-Barbarusega 1910.a. Johannes Semper oli laiahaardega kirjamees - luuletaja, prosaist, kriitik, näitekirjanik. Töötas Tartu Ülikoolis stilistika õppejõuna, omas magistrikraadi kirjandusloo alal. 1940.a. valitsuses oli ta haridusminister, hiljem veel juhtivtöötaja mitmes ENSV kultuuriasutuses. Hinnatav on Semperi tõlkijameisterlikkus. J.Semper suri 1940.a.
Gori (Vello Agori)
Karikaturist Gori (Vello Agori) sündis Pärnus 1894.a. Õppis Pärnu linnakoolis ja täiendas oma joonistamiosakust. Tõusis karikaturistide paremikku vaimukate virtuooslike joonistustega. Tema karikatuure avaldati ka Skandinaavia, Inglismaa, Prantsusmaa ja NSVL perioodikas. Kirjutas ka följetone ja päevakajalisi vesteid. Gori suri 1944.a.
August Jakobson
Proosa- ja näitekirjanik August Jakobson sündis 1904.a. Pärnus Räämal. Lõpetas Pärnu Ühisgümnaasiumi ja taotles kõõrgharidust Tartu Ülikoolis Kahel korral, seda siiski lõpetamata. August Jakobson on olnud kutseline kirjanik, kirjastuste, Kirjanike Liidu ja ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimene mees - peatoimetaja või esimees.
Tema loomingu paremik - romaanid, novellid, muinasjutud ja näidendid - saavutas laialdase tunnustuse. Esikromaan Rääma-aineline “Vaeste-Patuste alev” sai “Looduse” romaanivõistlusel 1927.a. I auhinna. Neljaköitelises romaanitsüklis “Tuhkur hobune” (1928-1933) jätkas autor sündmuste käsitlemist Vaeste-Patuste alevis. August Jakobson suri 1963.a. Tallinnas.
Henrik Sepamaa
Tõlkija ja esperantist Henrik Sepamaa (Heinrich Richard Seppik) sündis 1905.a. Pärnus. On õppinud Tartu Ülikoolis eesti ja romaani filoloogiat, olnud esperanto keele õpetaja Pärnus aastatel 1924-1928. Henrik Sepamaa on tõlkinud eesti keelde üle 50 teose, eeskätt Skandinaavia maade autoreilt. Koostas ka esperanto ja rootsi keele õpikuid ning sõnaraamatuid. Ta suri 1990.a.
Arno Vihalemm
Luuletaja ja kunstnik Arno Vihalem sündis 1911.a. Pärnus Räämal. Ta lõpetas 1931.a. Pärnu poeglaste Gümnaasiumi, õppis “Pallase” kustikoolis ja töötas mõne aasta kodulinnas maamõõtja ja joonestajana. 1944.a. siirdus Rootsi, kus suri 1990.a.
Arno Vihalemma esimesed luuletused ilmusid “Loomingus” 1936.aastal. Võõrsil lisandus hulk luulekogusid. Vihalemma luulet iseloomustavad rahvalikult tabav huumor, eneseiroonia ja iroonia.
Aristarch Sinkel
Kirjamees Aristarch Sinkel sündis Virtsus 1912.a. Ta lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Pärnus töötas ta maa-ameti sekretärina ja kaubandusvalitsuse juriskonsuldina. Sinkel kirjutas sketse kaubandustöötajate kaubandustöötajate näiteringile. 1956.a. ilmus tema sulest ajalooline romaan “Musta risti ikke all” ja kolm aastat hiljem teine romaan “Mõõgaga mõõdetud maa”. Viimase sündmustik areneb Põhjasõja ajal Pärnus ja Audru kandis. Tema humoreske ja karikatuure avaldati ajakirjanduses ja kogumikena. A.Sinkel suri 1988.a. ja maeti Pärnu Metsakalmistule.
August Sang
Luuletaja ja tõlkija August Sang sündis Pärnus 1914.a. Lõpetas gümnaasiumi 1932.a. ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis seda lõpetamata. Suri Tallinnas 19169.a. ja maeti Vana-Pärnu kalmistule. Tema luule on kantud mõtisklustest inimese väärikusest ja eetikast muutlike aegade kiuste. Tema põhitööks kujunes tõlkimine saksa, vene, prantsuse ja tsehhi keelest.
Fanny de Sivers
Literaat Fanny de Sivers sündis Pärnus 1920.a.1938.a. lõpetas ta siin gümnaasiumi. Õppis Tartu Ülikoolis filosoofiateaduskonnas romaani keeli ja kunstiajalugu, hiljem ka Breslau, Würtzburgi ning Pariisi Ülikoolis romaani keeli üldkeeleteadust. Väitekirja kaitses Lundi Ülikoolis 1967 ja Pariisi Ülikoolis 1971.a.1993.a. valiti Tartu Ülikooli professoriks.
Lisaks uurimustele üldkeeleteadusest, läänemeresoome keeltest, etnolingvistikast, tõlketeooriast jne on ta tõlkinud prantsuse keelest ja prantsuse keelde. Valik katoliiklust propageerivaid esseesid on ilmunud kogudena “Mateeriasse kootud palve” (1992) ja “Surra, kui oled veel noor” (1993).
Jaak Rähesoo
Kirjandusteadlane ja tõlkija Jaak Rähesoo sündis Pärnus 1941.a. Pärnu I keskkooli lõpetas ta 1960.a. Lõpetanud Tartu Ülikooli filoloogina töötas ta vabakutselise literaadina Pärnus. Alustas ja jätkab tänaseni 20.sajandi anglo-ameerika kirjanduse mainekamate ja raskemini tõlgitavate teoste eestindamist. On ka viljakas teatritekstide tõlkija.
Jüri Talvet
Kirjandusteadlane ja Tartu Ülikooli professor Jüri Talvet sündis Pärnus 1945.a. Lõpetas Pärnus keskkooli ja Tartu ülikooli inglise filoloogina. On tutvustanud eesti lugejaile hispaania-keelset kirjandust, koostanud valimikke. Tema luulekogud esitavad vabavärsilist tunnetusluulet.
Voldemar Tago
Voldemar Tago sündis Narvas dirigent Voldemar Tago. Muusikahariduse omandas ta Peterburi konservatooriumis ning juhatas orkestreid Peterburi ja Eesti suurtes linnades. Aastaid dirigeeris ta suvekontserte Pärnu kuurortides, alaliselt asus siia elama 1940.a. Siis oli ta teatri “Endla” muusikajuht ning juhatas kohalikku sümfooniaorkestrit. Voldemar Tago suri 1960.a. ja maeti Pärnu Alevi kalmistule.
Artur Uritamm
Artur Uritamm sündis 1901.a. Tõstamaal köster-koolmeistri peres. Tema esimene heliteos valmis ja kanti ette Pärnu gümnaasiumis õppimise aegu. Konservatooriumis lõpetas ta 1937.a. Artur Kapi kompositsiooniklassi ning töötas konservatooriumis õppejõuna, Muusikafondi direktorina ja ajalehe “Sirp ja Vasar” muusikaosakonna toimetajana. 1946.a. langes ta repressioonide ohvriks ning oli sunnitud töötama Märjamaa kandis muusikaõpetajana ja Kullamaa kiriku organistina. 1955.a. kutsuti ta Pärnu Lastemuusikakooli õpetajaks. Selle kõrval pidas ta loenguid, kirjutas kontsertide retsensioone ning artikleid Pärnu muusikaelust. Ta suri 1982.a. ja maeti Pärnu Alevi kalmistule.
Tiit Kuusik
1911.a. sündis Pärnus tulevane ooperilaulja Tiit (Dietrich) Kuusik. Ta suri 1990.a.
Valter Ojakäär
1923,a, sündis Pärnus eesti helilooja ja pillimees, dzässi propageerija Valter Ojakäär.
Paul Keres
1916.a. sündis Narvas rahvusvaheline suurmeister males Paul Keres. Tema kooliaastad möödusid Pärnus. Paul Keres suri 1975.a.
Harald Keres
1912.a. sündis Pärnus tema vend , füüsikateoreetik, Tartu Ülikooli professor ja TA akadeemik Harald Keres.
Eduard Bliebernicht
1902.a. sündis Pärnus õllevabrikant ja harrastusteoloog Eduard Bliebernicht. Ta võttis aktiivselt osa eestlaste tegemistest, kogus Pärnu jõe süvendamisel välja tulnud leide. Aastail 1921-1939 töötas ta Pärnu muuseumis, olles viimased aastad selle juhataja. Lahkus enne II maailmasõda koos teiste baltisakslastega Saksamaale.
Aleksei Rodionov
1877.a. sündis Aleksei Rodionov. Ta õppis Riias dekoratiivkunsti ja sadulsepatööd. Koos mitme teise entusiastiga asutas ta karskusseltsi “Valgus” näitetrupi. 1907.a. moodustasid näitlejad sõltumatu poolkutselise näitetrupi nimetusega Pärnu Teater Endla. Kui “Endla” teater valmis sai, läks Rodionov sinna tööle lavameistrina, kuid tegi kaasa ka näitleja ja lavastajana.
Ta oli aktiivne ühiskonnategelane. Tegi kaasa I Pärnu laulupeo ettevalmistamisel. 23.veebruaril 1918 heiskas teater “Estonia” katusele rahvuslipu. Tema viimane etteaste oli ta 80.sünnipäeval. A.Rodionov suri 1969.a. ja on maetud Pärnu Alevi kalmistule.
Näitejuhtidena on teatris “Endla” töötanud Aleksander Teetsov, Karl Jungholz ja Ants Lauter. Siin on lavastanud Eduard Türk, Kaarel Ird, Ilmar Tammur, Enn Toona, Ingo Normet, Karin Raid ja Priit Pedajas. Praegu on teatri peanäitejuht Raivo Trass (s.1946.a. Tallinnas).
Kirjandus:
Lehtmets, Jaak. Pärnu. Maalehe Raamat, Tallinn 2000
Merelinn Pärnu. Pärnu linnavalitsuse väljaanne, 1998. a.
Enda Kallas, Andres Toht. Pärnu rajoon/ Siin- ja sealpool maanteed. Tallinn “Eesti Raamat” 1983
Pärnumaa. Artiklite kogumik. Koostanud Inna Põltsma, Aivar Kriiska jt. Pärnu, 1997
|
|
