06:27 teisipäev, 21.11.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
JõgevamaaVallad
 
Vaatamisväärsused (3)
 
  Jõgeva vald

Jõgeva vald asub Jõgevamaa põhjaosas; 458,8 ruutkilomeetrit, 5379 elanikku (2003). Keskus Jõgeva linnas.
Valla lõunaosa paikneb Vooremaal ja põhjaosa Alutaguse madalikul. Asustus on koondunud peamiselt lõunaossa, voorte nõlvadele ja lagedele, voortevahelistes nõgudes on sood. Valla põhjaosas valdavad sooalad (Kaasikjärve, Linnusaare, Männikjärve ja Tondiksaare raba kuuluvad Endla looduskaitsealasse; valla kirdeosas on Tammissaare raba ja Sakussaare ning Pedja soo). Jõgeva valda läbib Pedja jõe ülemjooks. Suurematest järvedest asuvad vallas Endla järv, Sinijärv ja Kivijärv.
Jõgeva vallas tegutsevad Laiuse ja Vaimastvere põhikool, Kuremaa ja Siimusti lasteaed-algkool ning Kuremaa Põllumajandustehnikum. Siimustis, Laiusel, Kuremaal, Vaimastveres ja Vägeval on raamatukogu. Looduskaitsealadest on Jõgeva vallas Endla looduskaitseala (keskus Toomal), Kassinurme linnamäe (Kalevipoja sängi) kaitseala ja Kuremaa (Kuremaa järveäärse puhkeala) kaitseala.
Suurimad tööandjad on põllumajandus- ja puidutöötlemisettevõtted ja avalik sektor.
Aastani 1949 kuulus vald Tartumaa, 1949-50 Jõgevamaa koosseisu; ennistatud 22. IV 1993.

Eesti Entsüklopeedia XII. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tln., 2003
 
  Kasepää vald

Kasepää vald paikneb Jõgevamaa idaosas Peipsi rannikul. Keskus Kasepää küla. Pindala 40,9 ruutkilomeetrit, elanikke 1360. Valda läbivad Jõhvi-Tartu maantee ja rannaäärne Kallaste-Mustvee maantee.
1949. aastani oli vald Tartumaa piires. Nõukogude ajal oli seal Raja külanõukogu. 30. IV 1992 ennistati vald Raja vallana, Kasepää vallaks nimetati 1998. a.
Kasepää vald on Jõgevamaa väikseim vald. Vallas on 8 küla, neist 6 on piki Peipsi randa paiknevad tänavkülad. Rahvastikus on ülekaalus vanausulised venelased.
Looduslikult paikneb vald Alutaguse madaliku lõunaosas. Ligi poole vallast hõlmab metsamaa. Valla lõunapiiril voolab Kullavere jõgi, mis Kääpa jõega ühinemisest alamal kannab Omedu jõe nime ning mis valla alal suubub Peipsisse.
Valla omanäolisus tuleneb sellest, et kolme sajandi kestel on seal kõrvuti olnud eestlaste ja vene vanausuliste kultuur ja elulaad. Rajal ja Kükital on vanausuliste palvela.
Inimesed tegelevad peamiselt köögiviljakasvatusega. Sealsed kurgid ja sibulad on alati olnud nõutud kaup. Teine valla elanike oluline tegevusala on kalandus, selle soodustamiseks arendatakse Omedu sadamat.
Vallas on Tiheda lasteaed-algkool, Kasepää rahvamaja ja Raja kultuurimaja ning kaks raamatukogu.
Korraldatakse mitmesuguseid üritusi. Au sees on nii eesti kui ka vene kogukonna traditsioonid, näiteks peetakse nii jaanipäeva kui ka ivanipäeva. Suurüritused on augustis toimuv Kalevipoja kala- ja veefestival (esimene 2005. a.) ning septembris uuel Tartu-Jõhvi maanteelõigul peetav 37 km pikkune rulluisumaraton (esimene 2006. a.).
Kasepää valla tähtsaimad vaatamisväärsused on ainulaadsed tänavkülad, Raja vanausuliste palvemaja ja kellatorn, Kükita vanausuliste palvela, kaks surnuaeda, suvine nn aiasaaduste otseturustus ja laevatatav Omedu jõgi.

Allikas: Jõgevamaa. Kuninglik väärikus, Kalevipoja jõud. Autoriõigus: Jõgeva Maavalitsus. Tallinna Raamatutrükikoda, 2009
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee