04:22 teisipäev, 21.11.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
Ida-VirumaaLinnadNarva-Jõesuu
 
Vaatamisväärsused (3)
 
  Narva-Jõesuu

Narva-Jõesuu linn asub Ida-Virumaal. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab linnas 2955 elanikku.

Kuurordilinn (kuni 1917. a. vene keeles Gunderburg, saksa keeles Hungerbirg) Narva jõe vasakkaldal piki liivarannariba Narva lahe ääres. Alev 1917. aastast, linn 1994. aastast.

Narva jõe suudmes asunud kalurikülast on esmaandmed aastast 1503. Praeguse kuurordi maa põhiosa kuulus Kudruküla (Kutterküll) mõisale, mis 1646. a. sai Narva linna valduseks; seal oli mitu aastasada Narva linna eelsadam.
Juba 17. sajandi lõpul asusid Narva jõe suudme mõlemal kaldal metsamaterjalilaod, saeveskid ja töökojad, kus ehitati laevu. Narva jõe paremkaldal Rossoni jõe suudmes asuv asula Magerburg.

Narva-Jõesuu tähtsus kasvas 19. sajandi alguses, kui sinna ehitati tuletorn (1808) ja avati tollipunkt. 19. sajandi teisel poolel kujunes piki Narva lahe randa suvituskohtade ahel. Narva-Jõesuud hakati kuurordina arendama Narva linnavalitsuse otsusega 1873. a. Suvilate ehituseks planeeriti kõigepealt Meriküla tee (hiljem Vabaduse tänav) ja mereranna vaheline rikkaliku kõrghaljastusega piklik ala, mille keskele jäi metsapark (Pime park). 1877. a. jaotati suvilakruntideks ka luht lõuna pool Meriküla teed kuni Raja tänavani ja selle keskossa rajati nn. Valge park. Läbi parkide mereranda viiva Mere puiestee (nüüd A. Hahni tänav) teljele asula lõunaservale ehitati historitsistlik vahvärkhoone - kuursaal (1882, põles 1910). Selle juurest hargnesid kiirtena lõuna-idasuunalised diagonaaltänavad.
Pärast 1896. a. suurt tulekahju hävis suurem osa vanast asulast, laiendati Narva viiva tee alguses Kuberneri (nüüd J. Poska) tänavat. See eraldas algse jõeäärse asula sadama ja saeveskitega (Port Narva) uuest suvituspiirkonnast (Bad Narva). Suvituskoha hoonestus oli valdavalt puidust. Enamik suvemaju oli osaliselt või tervenisti puhkajatele välja üüritavad, peatumisvõimalusi pakkusid ka võõrastetoad kuursaalis, hotell "Fantasia" ja arvukad pansionid (1909. a. 14 pansioni). 1,5 - 2-korruseliste, reeglina verandade, sageli ka torniga puumajade seas tõusid oma arhitektuurilise mitmekesisusega esile kuurordi vanemas osas Aia t. paiknenud historitsistlikud (renessanss-, mauri ja vene stiili laadis) suvilad. Oli ka juugendliku kujundusega maju. Kuurordi asutamise algatajale, Narva linnapeale A. Hahnile kuulus asula ainus kivist villa (19. sajandi lõpp, arvatavasti arh. A. Novitski) Mere puiestee ja Aia tänava nurgakrundil. Neoklassitsistliku, stiilsete interjööridega väikese suvelossiga liitus kahekorruseline puidust abihoone, rannaluitel paiknes kivist paviljon.
Suvituskoha kaubanduskeskus kujunes asula vanimasse ossa sadamasse viiva tee äärde (turg, postkontor, kauplused, hotell). Kuurordiravi tagasid kaks raviasutust: sanatoorium ravihoone ja pansioniga Aia tänaval ning polikliinik Luha tänaval kuursaali läheduses.

Suuremate ehitistena kujunesid asula aktsentideks kirikud: tellistest ja viie sibulakupliga ap.-õigeusu Vladimiri kirik (1893, arh. A. Ivanov) Narva jõe kaldal ning gooti stiili sugemete ja teravatipulise torniga paekivist luteriusu Nikolai kirik (1900, R. Knüpffer) asula lääneosas Meriküla teel (mõlemad hävinud). Silmapaistvaim maailmasõjaeelne ehitis oli neobarokne kuursaal (1912, arh. M. Lalewicz) põlenud vana hoone kohal. Enne I maailmasõda oli Narva-Jõesuu Riia mererannaga kõrvutatav kuurort, kus puhkajaid oli ligi 14 000, alalisi elanikke 2500 (1913).

1917. a. sai Narva-Jõesuu kuurordiasulana omavalitsuse, mis allutati Narva linnale. Majade arv asulas vabariigi aastail ei suurenenud, sest lammutati vanu amortiseerunud ehitisi. Samal ajal anti soodsatel tingimustel laenu majade korrastamiseks. Uusi elamuid püstitati asula lõunaservas Metsa ja J. Poska vahelisel alal ning asulaga läänes külgnenud ja nüüd sellega liidetud Augas (endises Schmetzkes). Suurimaks uusehitiseks oli funktsionalistlik rannahoone kohviku, riietus- ja puhkeruumide ning välisterrassiga (1935, insenerid R. Ederma ja E. Otting; hävinud). Suvitajatele pakkusid endiselt elamisvõimalusi rohked pansionid, sealhulgas luksuspansioniks muudetud "Villa Capriccio" (hävinud). Kodukaunistamise korras tehtud heakorrastus parandas oluliselt kuuordi üldilmet. Puhkajaid oli 1930.-ndate aastate lõpul umbes 5000-6000, alalisi elanikke 1600 (1937).

II maailmasõjas hävis enamik ühiskondlikke hooneid ning hulk suvilaid ja pansione. Suuremad säilinud suvemajad anti ettevõtete puhkekodudeks ja lastelaagriteks. Sõjas põlenud kuursaali esiplokk taastati asula kultuurimajaks (praegu ennistamisel algsel kujul). Narva-Jõesuu generaalplaan koostati 1954. a. ja korrigeeriti 1958. a., 1968. a. ("Eesti Prejekt", V. Tallo) ja 1985. a. (arh. R. Ailt).
Esimese sõjajärgse ravikeskusena rajati põllumajandustöötajate sanatoorium "Narva-Jõesuu". Mitu uut puhkekeskust ehitati 1970.-ndail aastail. Kuurordi keskmesse rajati Narva tehase "Baltijets" puhkekodu "Mereranna", selle idapoolne korpus ehitati sõjas hävinud "Villa Capriccio" krundile. Suurema kompleksina valmis kuurordi lääneservas Augas rahvusvaheline noortekeskus "Noorus". 1980.-ndail aastail ehitati ranna lähedale veel puhke- ja ravikeskus "Kajakas" ja viimasena puhkekodu-sanatoorium "Põhjarannik" (1989). 1980.-ndail aastail puhkas Narva-Jõesuus aastas umbes 20 000 inimest. Elanikke umbes 3800.

Oleg Kotõsenovki
Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997





VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee