05:20 kolmapäev, 20.09.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
JõgevamaaLinnadPõltsamaa
 
Vaatamisväärsused (5)
 
  Põltsamaa

Põltsamaa linn asub Jõgeva maakonnas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab linnas 4839 elanikku.

Linn asub nõrgalt voorelisel maa-alal Põltsamaa jõe kallastel ja saartel (Kirikla-, Lille-, Sauna- ja Naissaar), ühtlasi Viljandi, Jõgeva ja Võhma teede ristumiskohal.
Asula keskaegne kujunemine seostub ordulinnusega (rajatud 1272); linnusest otseselt sõltumatu asula arenes arvatavasti 15. sajandil alevikuks (saksa k. Oberpahlen, Overpahlen, tuletis ladina keelest Transpalen`ist - maa teisel pool Paala e. Navesti jõge). Esmamainitud 1518. a. Asula keskaegse ulatuse ja struktuuri kohta puuduvad andmed.
Peale linnuse teatakse vaid kiriku olemasolu (jõe idakaldal). See valmis 1300. a. paiku ja purustati sõjas 17. sajandi algul. 16. - 17. sajandi sõdade ajal oli Põltsamaa aastatel 1570-78 hertsog Magnuse residentsina Liivimaa vasallkuningriigi pealinn, 1582-1621 (vaheaegadega) Poola valduses kui staarostkonna keskus. 1621-1710 kuulus Põltsamaa Rootsile ning oli koos linnusega 1623-82 v. Wrangellite perekonna valduses. Kuigi sõdades korduvalt rüüstatud ja põletatud, taastus asula elu kiiresti.: 1638. a. oli alevis umbes 300 elanikku, 1680. a. asutati köstrikool; 1687. a. olid linnuse juures saeveski, lubja- ja tellisepõletusahjud. Esimese plaani põhjal (1681, J. Book) oli asulas peale linnuse veel viis alevikvartalit. Asustus paiknes kahel pool jõge ja saartel; struktuur järgis asulat läbivaid maanteid.

Põhjasõjas sai asula taas korduvalt kannatada; 1710-11 suri nälga ja katku enamik elanikest. 1703. a. hõivasid Põltsamaa Vene väed. Pärast sõda asustati siia Venemaalt 200 perekonda (peamiselt soome sõjavangid) ja asula taastus. 1720. a. kinkis Peeter I Põltsamaa Heinrich v. Fickile. 1750-86 kuulus Põltsamaa linnus ja alev Ficki väimehele, E. J. v. Lauw`le. Selle erakordselt ettevõtliku omaniku ajal toimus Põltsamaa lühike õitseng: asula kujunes tolle aja suurimaks manufaktuurikeskuseks Eestis. Kõrvuti puumajadega oli mitmeid kivihooneid. Alevis ja selle lähimas ümbruses töötasid vasekoda, kaks vesiveskit, nahaparkimistöökoda, kalevi-, tärklise-, puudri-, potase- ja portselanivabrik, tellise- ja lubjaahjud, Saksamaalt kutsutud meistrite juhtimisel ka klaasi- ja peeglimanufaktuur. Töölisi oli üle 200. Samasse aega kuulub ka 17. sajandil lossiks restaureeritud Põltsamaa linnuse pearuumide kujundamine Eestis ainulaadseks rokokoointerjööriks. Tänu A. W. Hupeli ja P. E. Wilde tegevusele sai Põltsamaast ühtlasi olulise tähtsusega kultuurikeskus, kus tegutses trükikoda ja ilmus esimene eestikeelne ajakiri Eestis, oli haigla ja apteek. 18. sajandi kolmandal veerandil kujunes jõe idakaldal keskaegsest kirikuasemest lõuna pool Uus-Põltsamaa (ka Alam-Põltsamaa) mõisaansambel, mis tänini on jäänud linna omanäoliseks pargikvartaliks. Hupeli andmeil oli Põltsamaa 1770.-ndate aastate paiku juba 500 elaniku ja 27 elamuga väikelinn, kus oli kubermangu suurim kõrtsihoone, mitu kullasseppa, kaks advokaati, rikkalik kauplus. 18. sajandi lõpus pärast W. J. v. Lauw` surma 1786. a. lõpetas enamik manufaktuuridest oma tegevuse, asula areng aeglustus ning oli hiljem selgelt agraarse iseloomuga. 1881. a. oli elanikke 703. 1920. a. sai Põltsamaa alevi- ja 1926. a. linnaõigused. 1934. a. oli elanikke 2609.
II maailmasõjas sai linn 1941. ja 1944. a. tugevasti kannatada. Hävis 57 % elamufondist. 1941. a. hävisid ka Põltsamaa Nigula kirik ja loss. Kirik taastati aastatel 1947-52.
Põltsamaa ap.-õigeusu kirik on ehitatud aastatel 1894-95.
Eesti arhitektuur. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1999


VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee