20:39 kolmapäev, 22.11.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LäänemaaLinnadLihula
 
Vaatamisväärsused (2)
 
  Lihula

Lihula alev asub Läänemaa lõunaosas Tallinn-Virtsu maanteest veidi lõunas Pärnu teeristil.
Lihula ajalooline keskus hõlmab Lossimäe, kus paiknevad maalinna ase, linnuse varemed ja monumentaalse sammasportikusega klassitsistliku mõisamaja (ehitatud 1820.-ndatel aastatel) ning naabruses asuva neogooti stiilis Eliisabeti kiriku (ehitatud vana, 13. sajandil mainitud kiriku kohale) ning vana aleviosa, kus on huviväärne 1905. a. sündmustega seosneva Jaani kõrtsi hoone. Uusehitustest ilmestavad alevit sidehoone (1987, arh. V. Pais) ja kultuurimaja (1990, R. Tomingas).
Lossimäel on Rootsi väe purustamist (1220.a.) tähistav mälestuskivi (1970), kooli ees Lihula elementaarkooli aastatel 1871-1882 juhatanud J. Pärna mälestuskivi. Rahvapargis on ennistatud 1935. a. avatud Vabadussõja mälestussammas (kunstnik R. Hammer-Vasar).

Lihula kihelkond hõlmas nüüdse Lihula alevi ja valla (v.a. Kirbla ja Matsalu-Tuudi piirkond). Lihula muinaskihelkond hõlmas ka Kirbla. 1211. a., kui sakslased ei olnud Eestit veel vallutanud, määras Liivimaa piiskop Albert Lihula (Leale) Eestimaa piiskopkonna (Tartu piiskopkond) keskuseks. Suvel 1220 vallutasid linnuse rootslased, kuid saarlased sundisid nad sealt paari kuu pärast lahkuma. 1234-51 oli Lihula Saare-Lääne piiskopi residents. 13. sajandist kuni aastani 1561 oli Lihula piiskopi ja Liivimaa Ordu ühisvalduses, arvatavasti aastani 1477 ühtlasi nii ordu Lihula komtuurkonna kui ka piiskopi Lihula ametkonna keskus. Lihula kirikukihelkond moodustati hiljemalt 1241. aastaks.

Lihula alev tekkis 13. sajandil feodaalilinnuse juurde. Alev hävis 1298.a. piiskopi ja ordu vahelises võitluses, kuid ehitati uuesti üles ja oli keskajal üks suuremaid linnalisi asulaid. Siin asusid mitu kirikut ning usupuhastuseni tsistertslaste nunnaklooster (rajatud 1265-80) ja frantsisklaste mungaklooster (esmamainitud 16. sajandil).
Taas hävis Lihula Liivi sõja ajal. Aastatel 1581-1631 oli Lihula Rootsi linnuselääni keskus ja aastatel 1631-91 Totti suguvõsa valduses. 1787. a. tunnistati alevi õigused minetanud asula Lihula mõisa päraldiseks.

Uuesti kujunes Lihula Lõuna-Läänemaa keskuseks 19. sajandi teisel poolel, kui siin tegutses Eesti Aleksandrikooli komitee ja rida seltse. 19. sajandi algul asutas meister Wunderlich Lihulasse villakraaside valmistamise töökoja. Selle toodangut kasutati kogu Eestimaal. Lihula käsitöölistest oli möödunud sajandil väga kuulus kullassepp Johann Fiedrich Baumann. Apteek asutati Lihulasse 1837. a. Samal ajal pandi alus ka esimesele laulukoorile.
Rapla-Virtsu raudtee olemasolu ajal (1931-68) oli Lihulas raudteejaam. Selle veetorn (ehitatud 1930-31) on tehnikamälestis.
Aleviks sai Lihula 1945. a. Aastail 1950-1961 oli Lihula rajoonikeskus. 1982. a. liideti Lihula aleviga sovhoosi keskasulana tekkinud Lihula alevik.

Lihula alevis asuvad majad kahel pool Tallinn-Virtsu maanteed. Veel sajandi algul nimetati Lihulat "linnaks, kus 100-st tänavast jääb 99 puudu." Tänapäeval on Lihula vanem osa kuulutatud riikliku kaitse all olevaks "vanalinnaks".

Aastail 1783-1796 oli Lihulas pastoriks Joachim Gottlieb Schwabe (1754-1800), kes püüdis oma talupoegade seisukorda kergendada. Avaldas mitmeid kalendriluuletusi. Postuumselt avaldatud "Eestimaa tallomehhe laulus" süüdistab ta mõisnikku talupoja töövaeva omastamises.
Silmapaistvatest teadlastest tuleb eelkõige mainida Tallinna mnt. 35 majas sündinud rahvusvahelise kuulsusega zooloogi Wilhelm Konstantin Fromhold Peterseni (1854-1933), kelle eriala oli liblikate uurimine.
Lihulast oli pärit ka populaarne ajakirjanik ja viljakas vestekirjanik Tõnis Braks (Aruvälja Andres) (1885-1966). Lihulast on pärit silmapaistev õigusteadlane, õigusteaduste doktor Paul Vihalem (1910).

Praegune Lihula Eliisabeti kirik on ehitatud aastatel 1876-1878 neogooti stiilis vana, 13. sajandil mainitud kiriku kohale.
Klassitsistlikus stiilis Lihula mõisahoone on ehitatud 1824. a. Hoone fassaadi keskel on sammastele toetuv portikus. Lihula mõis oli 17. sajandil üks suuremaid Läänemaal. Tollest ajast on teateid ka veiste tõuaretusest.

Lihulast 1,5 km Virtsu poole maanteest paremal on ohvrikivi   mida rahva tunneb Rõkandkivi nime all. Seda kivi tutvustab juba J. Jung.
Lihulast 2 km idas asub Lihnutsi kants, mis on tõenäoliselt Lihulale eelnenud varasem piirkondlik keskus.


VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee