18:50 neljapäev, 23.11.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArhitektuurimälestisedKirikud
Kuressaare Laurentsiuse kirik
Aadress:
Kirjeldus

Kuressaare linnakirik (Laurentsiuse kirik) asus kuni 1612. aastani linnusest põhja suunas, praeguse pargi territooriumil. Pärast hävimist tulekahjus sai ta uueks asukohaks linna keskus, mis selleks ajaks oli nihkunud praegusele kohale. Nüüdse kuju sai Kuressaare keskväljaku ääres asuv klassitsistlikus laadis kirikuhoone 1836. a. lõpetatud põhjaliku remondi käigus.
Laurentsiuse kiriku väärtuslikem kunstimälestis on algselt Anseküla kirikule kuulunud lubjakivist ristimisnõu. 14. sajandil arvatavasti Gotlandi saarel valmistatud ristimiskivi 10-tahuline rikkalikult kaunistatud vaagnaosa toetub lihtsale kuubikujulisele jalale. Profileeringu ja punktornamendiga kaetud nõu kõigil tahkudel on reljeefsed fantastiliste loomade kujutised, mille hulgas on eristatav hobusepea. Hobusepea kujutis on rahvakunstis traditsiooniline õnnetoov motiiv. Ilmselt pidi ta Anseküla ristimiskivil kujutatuna tõrjuma kurje jõude, keda kehastavad teiste tahkude suurekõrvalised kurjasilmalised deemonid.

Olavi Pesti, Külli Rikas. Kingissepa rajooni ajaloo- ja kultuurimälestised. Tln., 1983

Kuressaare Laurentsiuse kirikus avati 7. augustil 2003. a. kunstnik Urmo Rausi poolt loodud ebaharilikud vitraaźid - 13 vitraaźakent koosnevad ligemale 200st kullaga maalitud klaasdetailist. /---/
Nüansirikastes toonides abstraktne kullamaaling mõjub päevavalguses tuśimaalinguna. Valguse kahanedes muutuvad aknaklaasid kuldseteks. Kuld on ka Laurentsiuse kiriku nimipühaku Püha Laurentsiuse sümbol.
/---/
Ajaloost on teada, et Rooma piiskopi laekahoidja Laurentsius, kellele usaldati kiriku vara, otsustas selle pärast kolmepäevast mõtlemisaega jagada vaestele. Keisri küsimusele, kus on vara, vastas Laurentsius, et inimesed ongi see vara. Sellega tuletab tuleriidal põletatud pühak meelde - elus ei ole oluline niivõrd kuld, kuivõrd inimeste sisemine suurus.
/---/
Urmo Rausi sõnul jõudis Laurentsiusega seotud idee temani töö käigus: "Hakkasin kullaga katsetama ja maalima, esitasin juba kavandid ja alles siis avastasin, et idee langeb kokku ühe Laurentsiuse sümboliga - hõbevaagna ja sellel olevate kuldmüntidega."
Külgaknad harmoneeruvad kiriku altari dolomiitdetailide marmoreeringuga ja on vaadeldavad mitte ainult sees-, vaid ka väljastpoolt.
Suuremahuline kunstiteos valmis täies ulatuses eraannetuste toel. Kõikide vitraaźide valmistamiseks kulus kokku kolm aastat. Samal ajal restaureeriti ka kiriku peauksed ja vahetati välja kooriakende puitraamistused.

Lühendatult Svea Aaviku artiklist "Raus maalis kirikusse kuldsed vitraaźid". Postimees, 11. august 2003

Arvamusi:
- "Tulin siia uudishimust. Raus oma prantsuse koolitusega toob uusi tuuli meie enam kui tagasihoidlikku vitraaźikunsti. Aga nii radikaalset lahendust poleks küll oodanud." Tiit Pääsuke, kunstiakadeemia professor.
- "Silm otsis midagi sellist kui Chagalli puna-sinised vitraaźid Reimsi katedraalis. Leidsin aga hoopis jäätunud, hallitanud, mullitanud aknakesed. Kui sain aru, et see ongi Rausi looming, hakkasin naerma.
Aga ilus on, kui loojuv päike klaasist kullatükid üles leiab. Pagana jumalik!" Mark Soosaar, Pärnu Uue Kunsti Muuseumi juht.
Postimees, 11. august 2003

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee