10:37 laupäev, 23.09.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedJärved
Vagula järv
Kirjeldus

Võru linnast 2 km lääne pool asuv 518,7 ha suurune järv. Ta pikkus ida-lääne suunas on 4,6 km, laius ligi 1,7 m. Kõige sügavam (11,5 m) on järv keskosast kagu pool (keskmine sügavus 5,3 m). Järve veetaset alandati 1934. a. üle 1 m. Praegu on järve absoluutne kõrgus 69,2 m. Vagula kaldad on madalad, kohati lausad, põhja, ida ja lääne pool enamasti liivased, kohati kruusased või klibused, lõunas ja kirdenurgas lubimudased. Põhja pool leidub ka turbakallast. Suurem asula Vagula ääres on loodekaldal paiknev Järvere, seal on Võru metsamajandi keskus ja looduskaitse alla kuuluv park. Järve põhi on kalda lähedal enamasti liivane või kruusane, järve kaguosas on Liivapealseks nimetatav ulatuslik liivase põhjaga ala. Sügavamal on põhi kaetud mudaga, milles paiguti leidub limuste kodasid ja järve põhjaosas 3-6 m sügavusel järvemaaki. Järvest on leitud mammuti ja ürgveise luid.

Järv on suure valgala ja tugeva läbivooluga. Järve voolavad sisse Pühajõgi, Kondi oja, Kivioja, lisaks annavad vett pisemad kraavid ja kaldaallikad. Järve kirdesopist lähtuv Võhandu jõgi viib (nn. Itaalia kanali kaudu) Vagula vee Peipsisse.

Järve vesi on vähe läbipaistev. Olulist temperatuurikihistust ei ole, kuid põhjalähedane veekiht on väga hapnikuvaene.

Taimestik kattis 1952. a. 1/5 järvepinnast. Füto- ja zooplankton on rohke ja liigirikas. Viimaste hulgas leidub mitmeid haruldusi. Põhjaloomastikku oli 1952. a. keskmisel hulgal; on leitud haruldusi.

Järve kalastik on liigirikas. Kõige ohtramad on latikas, ahven ja särg; leidub haugi, koha, säinast, linaskit, kiiska, viidikat, rünti, hinku, vingerjat, luukaritsat, teibi, turba, jõeforelli, vikerforelli, ojasilmu, lepamaimu ja isegi peipsi siiga. Siit on saadud kuni 7 kg raskusi kohasid ja 14 kg raskusi hauge. 19. sajandi lõpul oli järv väga vähirikas; vähikatk jõudis siia 1898. a. ja pärast seda pole vähistik enam taastunud.

Veelinnustikult on Vagula vaesem kui Tamula. Siin pesitsevad tuttpütt, lauk, sinikael- ja piilpart, rootsiitsitaja jt.

Võru elanike armastatud ujumis- ja puhkekoht.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee