20:49 neljapäev, 21.09.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedJärved
Pesujärv
Kirjeldus

Ida-Viru maakonnas, 6 km Iisakust kirde pool, paikneb Jõuga (Jõuküla) järvestik, mis koosneb neljast kirde-edela suunas piklikust pisijärvest (Pesu-, Lina-, Liiv- ja Armise järv).

Rühma loodepoolseim järv on Pesujärv (Jõugu järv, 2. Jõuküla järv), mille pindala on 2,0 ha, suurim sügavus 9,5 m (sellest 2,5-3,0 m hõljuvat muda). Sügavaim koht on järve keskosast kirde pool. Metsajärv kõrgete, väga järsult vette langevate kallastega; ainult järve otstes on kaldad madalamad, rabastuvad. Vett palistab kitsas turbasamblane õõtsikuriba, mis katkeb loodekalda keskosas, kus on lõik liivast, kuid järsult süvenevat kaldavöödet.

Umbjärv, mille vesi on suvel tugevasti kihistunud (pinna- ja põhjavee temperatuuride vahe 1959. a. augustis 11,8 kraadi). Ajal, mil pinnakihid on hapnikuga üleküllastunud, on sügavamal hapnikupuudus ja esineb väävelvesinik. Suvel on vesi tavaliselt oliivroheline või kollakasroheline ja vähe läbipaistev (0,5-1,1, harva 2,1 m); muul ajal on läbipaistvus varieeruv.

Järv on taimestkuvaene (8 liiki). Fütoplankton on väga rikkalik. Järves leidub ka palju ikkesvetikaid, teiste seas haruldasi liike. Keskmisel hulgal leiduvad zooplanktonis on samuti mitmeid haruldusi, nagu näiteks järve-kammjalg, raba-jämekoodik ja oga-aerik; kahte viimast on heledaveelistest järvedest leitud üliharva (heledaveelistes järvedes esinevad nad Alpides ja kaugel põhjas). Põhjaloomastikus esineb haruldasi rullikulisi ja karpvähilisi.

Kalastik on väga liigivaene - olevat ainult kokre, varem olnud ka ahvenat. Järves elutseb veekonn; Pesujärv on selle liigi kõige põhjapoolsem leiukoht Eestis.

Teaduse jaoks suure tähtsusega järv selle erakordselt huvitava koosseisuga elustiku tõttu. Hinnatav ka kui ümbruskonna parim suplusjärv ja maastiku kaunistaja.

Jõuga järvede lähedal metsas asub Eesti suurim 12-14. sajandist pärinev (arvatavasti vadja) kääbaskalme.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee