04:27 teisipäev, 21.11.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedJärved
Rääkjärv
Kirjeldus

Ida-Viru maakonnas, Iisaku-Illuka oosistiku põhjaosas asuvas Illuka mõhnastikus paikneb Eesti kõige järvederikkam ala - Kurtna järvestik, kus ligikaudu 30 ruutkilomeetri suurusel alal leidub ligikaudu 40 järve ja järvekest pindalaga 0,2 kuni 136 ha. Kurtna järvestik on kogu maailmas üks kõige ainulaadsemaid termokarstilise päritoluga järvede alasid.

Enamik Kurtna järvedest asub mõhnastiku idaserval, osa ka lääneserval, kõige huvitavamad ja väärtuslikumad aga mõhnastiku keskosas. Keskosas asuvaid järvi ümbritsevad liivase koostisega künkad, servaaladel asuvaid aga piiravad ühtesid idast, teisi läänest soostunud alad. Illuka mõhnastikku katab nn. Kurtna nõmm, kus valdavateks puuliikideks on mänd ja kask, servaaladel aga leidub raba, sood ja lodumetsi. Põlluharimisest on see ala peaaegu mõjustamata, rohkem on mõju avaldanud Kurtna nõmme suur põlemine 1941. a. kevadel ja järgnevad sõja-aastad, mil siin asus rinne.

Rääkjärv on Liivjärvest veerand kilomeetrit lääne pool, mõhnade vahel asuv ida-lääne suunas ovaalne järv. Ta pindala on 5,4 ha, suurim sügavus 4,4 m (sügavaim koht on järve kirdeosas). Kaldad on kõrged, järsult laskuvad, kaetud männi- ja kasemetsaga (viimast kasvab eriti läänekaldal). Rohkesti leidub liivast kaldavöödet. Läänekalda ääres on ka sood, kus kasvab palju porssa.

Lähtejärv, mille toitumises on allikate osatähtsus arvatavasti väga suur. Väljavool Vasavere jõkke.

Rääkjärve rohekaskollane vesi on keskmiselt läbipaistev (2,7 m) ja kihistumata.

Järv oli 1968. a. üsna taimestikurikas; eriti palju oli veesiseseid taimi. Ujulehtedega taimedest leidus järve soppides valget vesiroosi, kollast vesikuppu ja ujuvat penikeelt.

Planktonit on keskmisel hulgal.

Kaladest esinevad järves ahven, särg, haug ja linask. Olevat ka latikat ja lutsu. On ka jõevähki.

Järv sobib kalastamiseks, on hinnatav puhkekohana ja kauni maastikuelemendina.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee