20:46 neljapäev, 21.09.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedJärved
Räätsma järv (Räästma järv)
Kirjeldus

Ida-Viru maakonnas, Iisaku-Illuka oosistiku põhjaosas asuvas Illuka mõhnastikus paikneb Eesti kõige järvederikkam ala - Kurtna järvestik, kus ligikaudu 30 ruutkilomeetri suurusel alal leidub ligikaudu 40 järve ja järvekest pindalaga 0,2 kuni 136 ha. Kurtna järvestik on kogu maailmas üks kõige ainulaadsemaid termokarstilise päritoluga järvede alasid.

Enamik Kurtna järvedest asub mõhnastiku idaserval, osa ka lääneserval, kõige huvitavamad ja väärtuslikumad aga mõhnastiku keskosas. Keskosas asuvaid järvi ümbritsevad liivase koostisega künkad, servaaladel asuvaid aga piiravad ühtesid idast, teisi läänest soostunud alad. Illuka mõhnastikku katab nn. Kurtna nõmm, kus valdavateks puuliikideks on mänd ja kask, servaaladel aga leidub raba, sood ja lodumetsi. Põlluharimisest on see ala peaaegu mõjustamata, rohkem on mõju avaldanud Kurtna nõmme suur põlemine 1941. a. kevadel ja järgnevad sõja-aastad, mil siin asus rinne.

Potrijärvest 0,5 km kirde pool, mõhnastiku idaserval asub põhjakirde-lõunaedela suunas piklik Räätsma järv, üks omapärasemaid Eesti järvi. Ta pikkus on üle 1 km, pindala 17,5 ha, suurim sügavus 10,8 m (keskmine sügavus 3,9 m). Vastu vallseljakut olev läänekallas on kõrge ja järsk, mujal on kaldad madalamad, kagus liivased või rohtunud, kirdes ja edelas turbased. Peaaegu kõikjal piirab järve mets. Järv süveneb järsult, olles kõige sügavam keskosas, kuid ka põhjaosas on sügav koht. Kaldavööde on enamasti liivane, täis vette varisenud puid ja kände, sügavamal katab põhja süsimust muda.

Räitsma järv on lähtejärv, väga nõrga läbivooluga. Väljavool toimub kraavi kaudu Ahvenjärve ja sealt edasi Konsu järve. Vesi on hele- kuni kollakasroheline, väga läbipaistev (suvel 3,7-6,2 m; talvel ja kevadel 3,5-4,2 m) ning väga teravalt kihistunud. Süvaveekihid on hapnikuvaesed. Põhjavees leidub Eesti olude kohta väga palju rauda, mida toovad siia ilmselt allikaveed.

Taimestik katab 3/4 järvest, seega väga rikkalik. Taimi leidus kuni 6 m sügavuseni, liike keskmiselt (20). Üle terve järve kasvas 1968. a. laiguti valget vesiroosi, vähemal määral kaelus-penikeelt ja kollast vesikuppu. Kaldaveetaimestik oli lünklik, seda esindasid hundinui ja konnaosi. 1954. a. leidis H. Tuvikene siit üliharuldast reliktset taime - mõõkrohtu, 1968. a. aga ei õnnestunud seda näha.

Järv on planktonivaene. Zooplanktonisse kuulub küllaltki haruldasi organisme - tiibsõudik, hiidlondik, järve-jämekoodik. Ka vetikaflooras leidub üks haruldane ränivetikas -Cymbella thumensis. Põhjaloomastik ei ole rikas.

Kalastik on võrdlemisi liigirikas; leidub särge, haugi, roosärge, ahvenat, linaskit, kiiska, kokre ja lutsu. Järv sobib elupaigaks vähile, kuid vee alanemine on jätnud vähiurud kuivale.

Linnuvaene järv, kus pesitseb vihitaja ning sinikael- ja piilpart.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee