05:14 kolmapäev, 20.09.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedJärved
Porkuni järv
Kirjeldus

Porkuni-Lemküla järvestik on Lääne-Viru maakonnas, Pandivere kõrgustikul, Porkunist kuni 5 km põhja poole ulatuv, üldjoontes põhja-lõunasuunaline järvedeahel. Lõuna poolt lugedes on selle aheliku tähtsamad lülid Porkuni järv, Piisupi järv, Sahkjärv, Ratasjärv, Võhmetu järv, Mardihansu järv, Kannukse soon, Lemküla järv ja Süsijärv; peale nende on ahelas veel mitmeid väiksemaid järvekesi. Kõik järved peale Porkuni järve on ajutised - täituvad kevadel karstivetest ja kuivavad suve teisel poolel. Järved asetsevad kahel pool Porkuni vallseljakute ahelat Porkuni-Neeruti oosistiku lõunaosas. Need vallseljakud on moodustunud vana oru kohale ja nende suhteline kõrgus on paiguti kuni 25 m. Järvede nõod on madalad, orienteeritud enamasti põhja-lõuna, osalt ka loode-kagu suunas (Porkuni järv), moodustades kahel pool vallseljakute ahelat madalad orud; idapoolset nendest nimetatakse Taanioruks.

Porkuni järv on Väike-Maarjast 5,5 km loode pool Porkuni ürgorus asuv loode-kagusuunaline kaunis järv. Järve absoluutne kõrgus on 107 m, pikkus on 2 km ja pindala 41,4 ha. Veekogu on suuremalt osalt loodud tehislikult paisutamise teel. Järv on neljaosaline; suurim ja kõrgeima veetasemega on kagupoolne osa, ligi 36 ha suurune Suurjärv. Veetaseme kõrguselt järgmine on umbes 1 ha suurune Aiajärv, mis asub järve keskel olevast suurest Lossijärvest lääne pool; sellele järgneb mõne kümnendiku hektari suurune Iiri järv; kõige madalama veetasemega on Iiri järvest "Armuvalusillaga" eraldatud 4 ha suurune loodepoolne järveosa, nn. Alumine järv, milles asub ilus paarikumne meetrise ümbermõõduga saareke lehtpuudega. Suurem (umbes 1 ha) okasmetsaga saar on järve kaguosas, samas on teisigi saarekesi (neist enamik ujuvaid) ja poolsaari. Järve osi eraldavad üksteisest teetammid ja järve keskel olev Lossisaar. Järve kalad on soostunud ja mudased, ainult kirdekallas on kõrge ja kõva, ujula piirkonnas isegi liivane. Kirdekaldal on põline park, järvel oleval suurel saarel nägus Porkuni loss, mujalt ümbritsevad järve heinamaad, orunõlvadel kasvab mets. Aeg-ajalt leidub järves arvukalt ujuvaid saari, mis on moodustunud lahtirebitud õõtsikutükkidest ja osutuvad veelindudele soodsateks pesitsuspaikadeks.

Peamiselt allikatest toituv järv on Valgejõe lähe. Vesi on heleroheline, põhjani (2,8 m) läbipaistev ning hästi segunev. Ainult Alumises järves muutub vesi suvel väga roheliseks ja vähe läbipaistvaks.

Järve taimestik oli 1967. ja 1972. a. rohke, kuid liigivaene (umbes 12). Fütoplanktonist on järv vaene, kuid E. Kukk on siit leidnud mitu haruldast sinivetikat. Zooplankton on seevastu üllatavalt rohke, kuid liigivane, kuid sisaldab samuti haruldusi (raba-jämekoodik, tiigi-pärisaerik, hiidkiivrik).

Enne järve kuivajsjäämist 1965. a. domineeris kalastikus koger, esinesid ahven ja haug. Hiljem olnud kalu vähe. 1974. a. oli kõige ohtramalt kokre, järgnesid ahven ja lepamaim (suurte parvedena Iiri ja Alumises järves).

Porkuni järv kuulub tüübilt punapea-vardi järvede hulka ning on linnujärvena erakordselt huvitav. Seal pesitseb väga rohkesti (umbes 35 paari) hallpõsk-pütte, lauke (vesikanu), punapeavarte ja tuttvarte, rästasroolinde, rootsiitsitajaid jt. linde (kokku 14 liiki). Nende seas meil haruldane tait (tiigikana).

Porkuni järv on ka aja- ja kultuuriloolise tähtsusega. Oletatakse, et järvesaarel asunud linnuse (asutatud 1479) asemel on varem olnud eestlaste muinaslinn. Rahvasuu räägib ka taanlaste tulekust laevadega mööda Valgejõge ja Taaniorgu Porkuni alla. Legendi järvest on oma loomingus kasutanud M. Under, O. W. masing, Fr. R. Kreutzwald ja J. barbarus. II maailmasõja ajal 21. 09. 1944 peeti Porkuni all üks viimastest veristest lahingutest Eesti mandril.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee