06:30 neljapäev, 21.09.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedJärved
Kanepi Vähkjärv (Piigandi Vähkjärv)
Kirjeldus

Põlva maakonnas, Otepää kõrgustiku kagunõlvalm künkliku-lainja reljeefiga moreenmaastikus asub sügavate ürgorgude süsteem. Ürgorgude põhjas on mitmeid kauneid aheljärvestikke. Kanepi lähikonda jäävad marginaalsed (kirde-edelasuunalised) Jõksi Piigandi ja Erastvere-Ahja ürgorg koos neid ühendava radiaalse Mustjärve-Hurmi oruga. Neis paiknevad Jõksi, Vähk-, Piigandi, Kogre-, Must-, Erastvere, Kalmet- ja Hurmi järv. Ainult Ahijärv asub põhja pool soostunud alal.

Jõksi järvelt mööda ürgorgu kirdesse liikudes jõutakse Vähkjärvele, mis 1638. a. oli tuntud Hansemoisa järvena. Järv on Kanepist 1,5 km põhja pool. Ta pindala on 8,7 ha, sügavus 5,9 m (keskmine sügavus 3,1 m). Kaldad on peaaegu kõikjal laugjalt tõusvad ja üsna kõrged. Vahelduvad metsatukad ja põllumaad. Idaosas on hea liivarand. Kunagi varem on järves linu leotatud, nagu näitavad linaleokivid kaldavees. Järvel on ka mõningaid soostunud kaldalõike. Põhi on paiguti kõva, valdavalt aga kaetud pruuni sapropeeliga.

Läbivool on nõrk. Sisse voolab Piigandi järvest tulev ojake, mis suvel kuivab. Väljavool Jõksi järve toimub suvel ilmselt vaid allikatest saadava vee arvel.

Vähkjärve vesi seguneb ja soojeneb eri suvedel erinevalt. Põhjakihid on üldiselt hapnikuvaesed. Vesi on suvel punakaskollane kuni helepruun, keskmise läbipaistvusega (1,9-2,2 m).

Taimestik suhteliselt vähene, kuid haruldaselt liigirikas (29 liiki). Palju (6 liiki) oli penikeeli, nende hulgas haruldased värf-penikeel, tömbilehine penikeel ja võib-olla isegi väga haruldane liik (Potamogeton sturrocki). Ühes kohas kivisel ja kruusasel põhjal kasvab isegi järv-lahnarohtu.

Vähkjärv oli varem tuntud oma vähirikkusega; ka praegu elutseb siin vähki.

On ka rohkesti kalaliike (ahven, haug, latikas, särg, kiisk, nurg, linask, luts, roosärg ja viidikas). Järves elutseb ondatra.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee