18:50 neljapäev, 23.11.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedJärved
Koigi järv (Koigi Suurjärv)
Kirjeldus

Pöidest 4,5 km lääneedela pool asuv 176 ha suurune ja kuni 1,1 m sügavune (keskmine sügavus 0,5 m) põhja-lõuna suunas piklik veekogu. Kõige sügavam on järve kagusopp. Kaldad on madalad, turbased või mudased, ainult idakaldal paljandub paiguti klibu. Lõunakaldal leidub õõtsikut. Põhi on ketud vähemalt 1 m paksuse sapropeeliga.

Järve valgala ei ole suur. Vett toovad kraavid (idast ja lõunast) ning vett annavad ka järve idaosas olevad põhjaallikad ja üks kaldaallikas. Väljavool on kagunurgast 8 km pikkuse Koigi-Kuke kraavi (Audla jõe) kaudu Riia lahte ning loodenurgast Lõhmuste kanali kaudu Taaliku jõkke ja sealt edasi Väinamerre. Vesi on kollakaspruun, hästi segunev ja soojenev, vähemalt 0,6 m läbipaistev.

Järve taimestik oli 1968. a. väga rohke, kattes peaaegu kogu järve. Palju (vähemalt 25) oli järves ka makrofüüdiliike. Plankton on järves võrdlemisi vähene. Fütoplantoni õitsemist pole teada, kuigi seda võiks esineda. Ränivetikate hulgast on teada üks haruldane liik - Cymbella thumensis. Järves elab ka mageveetingimustele täielikult kohanenud väga väärtusliku ranniku-ahaskoodiku (Eurytemora velox) populatsioon. Põhjaloomastik on vaene. Selles esineb ka väheharjasuss Stylodrilus heringianus ja üks haruldane karpvähiline (Heterocypris reptans). Koigi järv on üks väheseid järvekarpide elupaiku Saaremaal.

Kalastikus leiduvat ahvenat, särge, haugi, väljavooludes lutsu ja silmu. On andmeid ka kiisa, linaski, kogre ja angerja esinemisest. Tüübilt peaks järv kõige rohkem vastama kogre-linaski järvele; sage ummuksile jäämine peaks edaspidi andma veelgi enam ülekaalu nendele kaladele. Järvest püütakse vahel ka Audla jõest sisserännanud jõevähki.

Koigi järv on võrdlemisi linnurikas.

Rahvamuistendid kõnelevad, et Koigi järve on vajunud mõis, mille palke tulevat vahel veepinnale. Võib-olla ongi järve põhjas kunagise vaiehitise jäänused.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee