23:12 esmaspäev, 20.11.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedJärved
Kisejärv (Kiisajärv, Kisi järv)
Kirjeldus

Misso alevikust 4 km põhja pool olev looduslikult kaunis järv, kõige silmapaistvam siinses järvestik. Kisejärv on loode-kagu suunas pikliku kujuga ja väga sopilise kaldajoonega. Edelast järve ulatuv haraline poolsaar - Vaibsaar - jagab järve kolmeks osaks. Järve absoluutne kõrgus on umbes 183 m, pindala 48,9 ha, sügavus 5,6 m (keskmine sügavus 2,9 m). Kõige sügavam on järve kirdeosa põhjakalda juures.

Kisejärve vahetu ümbrus on tasane, kuid veidi kaugemal kerkivad jääsulamisvete poolt moodustatud mõhnad ja oosid. Peaaegu kõikjalt ümbritseb järve metsane kultuurmaastik, vaid lõunas ja kagus ulatub järveni rabamännik. Kaldad on madalad, turbased, põhja- ja kirdeosas ilusad liivased. Põhi on suuremalt osalt kaetud lendmudane, paiguti aga liivane.

Kisejärv on väga nõrga läbivooluga ja toitub peamiselt sademete veest. Vesi on rohekaskollane, keskmise läbipaistvusega (2,0-3,1 m), hästi segunev ja soojenev.

Taimestik oli järves 1957. a. ja 1968. a. väga liigivane (8 liiki) ja vähene. Igal aastal õitsevad Kisejärves sinivetikad, väga rohkesti on ka ikkesvetikate liike. M. Porki andmeil leidub järves kaks haruldast arktilist või arktoalpiinset ränivetikat. Zooplankton on üsna rohke ja sellesse kuulub arvukalt haruldasi liike. Põhjaloomastiku hulk on muutlik.

kalaliike on eohkesti, arvukamad on särg ja ahven, leidub haugi, roosärge, kiiska, latikat, kokre, linaskit ja lutsu. Kunagi oli hea vähijärv, nüüdseks on vähk kadunud.

Veelinnustik on vaene.

Kisejärv on ka arheoloogiliselt üsna suure tähtsusega, sest temas leiduvad vanaaegsed kalapüünised - kaitsad. Pärast veetaseme alandamist 1939. a. leiti siit ühest puutüvest õõnestatud paat, 1973. a. madalvee ajal teine samasugusune 800-950 aasta vanune primitiivne paat. Kisejärvel ja teistel Misso ümbruse järvedel olid 1950. aastatel kasutusel omapärased kalapüünised - hakud. Need on kuuse- ja kadakaokstest ehitatud tehiskoelmud, mille juurde paigutati mõrrad.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee