15:38 teisipäev, 21.11.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedJõed
Pedeli jõgi
Kirjeldus

Pedeli jõgi
Muud nimed: Pedele, Põdeli jõgi; ülemjooksul: Põderi jõgi.
Väikese Emajõe suurim vasakpoolne lisajõgi. Jõe lähteosa ja alamjooks asuvad Eesti ning keskjooks Läti territooriumil. Algab Kadastiku järvest ja suubub Väikesesse Emajõkke 36 km kaugusel suudmest. Pikkus 31 km (sellest Eestis 15 km), valgala 229 ruutkilomeetrit, sellest Eestis 151 ruutkilomeetrit. Tähtsamad lisajõed: Riisupi oja (pikkus 10 km), Rautina oja ja Männiku oja.
Jõe ülemjooks asub Sakala kõrgustiku kagunõlva ning alamjooks Valga nõo alal. Jõe lähteveekogu Kadastiku ehk Katai järv asub Koorkülast 5,5 km lõuna pool metsas. Eestis on jõe ülemjooksust ainult ca 3 km.
Uuesti jõuab jõgi Eesti territooriumile Valga ja Valka linna piiril, Konnaoja suudme kohal. Jõgi suubub Väikesesse Emajõkke Tõlliste ja Sooru küla vahel, Tartu-Valga maantee sillast 200 m ülesvoolu. Lähteosas läbib jõgi riigimetsa. Alamjooksul voolab loogeldes läbi Valga linna ja sealt edasi enam-vähem sirgelt laia, suuremalt osalt põllustatud lammoru põhjas. Allpool Valga linna on jõgi valdavas osas süvendatud ja õgvendatud.
Valga lõigus on jõgi valdavalt 7-8 m (kohati 10 m) lai, umbes 1 m sügav ja aeglase vooluga. Jõe kaldad on madalad, soised ja enamasti lagedad. Jõepõhi on silla ümbruses liivane ja sillast ülemal mudane. Suudme-eelses osas on jõesäng looklev ja 10 m lai, sügavus 1,5 m. Jõe vasak kallas on kõrge, liivane ja parem kallas lauge. Jõepõhja katab mudane liiv.
A. Järvekülg. Eesti jõed. Tartu, 2001

Wana sõja tee
Põdeli jõe äärest läheb üks poolteist wersta pikk ja kitsas mäeselg läbi soo, mida rüütlisillaks ja Schwedengang kutsutakse. Seda mäge mööda olla Rootsi wägi Ergmäe poolt tulnud ja Humuli poole ja Otepäässe Wene wäele wastu läinud. Kus see pikk mägi ära lõpeb, sealt lähwad kaks haru pakkudest silda edasi, mis otse soost ja ojast läbi on tehtud ja praegu sõjateeks kutsutakse.
J. Jung. Muinasaja teadus Eestlaste maal I (II) osa. Kogunud ja väljaandnud J. Jung Jurjewis, 1898. Tln., 2000

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee