04:28 teisipäev, 21.11.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedJõed
Kõpu jõgi
Kirjeldus

Kõpu jõgi
Raudna jõe suurim lisajõgi, asub kogu ulatuses Lõuna-Viljandimaal. Algab Karksi-Nuia linnast 7 km lõunakagu pool ja suubub Raudna jõkke vasakult kaldalt 33,2 km kaugusel suudmest; pikkus 61 km, valgala 400 ruutkilomeetrit.
Jõe ülem- ja keskjooks paikneb Sakala kõrgustiku lõunaosas ja alamjooks Pärnu madalikul. Jõe lähe paikneb Karksi küla kagupiiril, Äriküla keskusest 3 km kagu pool. Algusosas voolab jõgi sirges kunstlikus sängis 1,5 km pikkuselt läbi Lagesoo põhjaosa ning laskub Ainja orgu, kus süvendatud jõeosa 1,5 km alamal lõpeb. Sealt 1 km edasi saab jõgi lühikese oja kaudu rohkesti lisavett oru paremal nõlval Muraka lohus paiknevast allikalisest Sinijärvest ehk Ainja Sinijärvest (pindala ca 1,5 ha). Veel 1 km edasi siseneb Kõpu jõgi 1,5 km pikkusesse Ainja ehk Aine paisjärve (pindala ca 14,5 ha). Järvest 250 m alamal läbib jõgi Karksi-Nuia-Helme maantee ja laskub ürgorgu, milles voolab kuni suudmeni. Ülemjooksul kannab Kõpu jõe ürgorg Saviaru oru nime.
Maanteest umbes 4 km allavoolu, Karksi alevikust ida pool, teeb jõgi suurest seljandikust möödumiseks looke ida poole ja läbib Kadrina külas asuva Turva paisjärve. 0,5 km paisjärvest alamal jõuab jõgi oru paremal pervel asuva Hirmuküla alla, seejärel möödub vasakul kaldal asuvast Oti külast ja läbib Morna küla kohal Karksi-Nuia-Viljandi maantee. Sillast 2 km alamal möödub jõgi Pärsi ja Ülemõisa ning Kalvre külast ning suubub viimasest 2 km alamal Õisu järve (pindala 193,4 ha) lõunaotsa Õisu alevikust 1,2 km lääneedela pool. Enne järve on jõesäng 2 km ulatuses õgvendatud nöörsirgeks.
Jõgi väljub Õisu järve loodeotsast ja suundub ürgoru avaral soisel lammil (Õisu soos) loogeldes ligi 10 km pikkuselt loodesse. Jõeoru mõlemal kaldal laiuvad suured okas- ja segametsad. Mõisavahe külas väljub jõgi metsade vahelt ja möödub paar kilomeetrit alamal Kõpu alevikust kilomeeter ida poolt.
Kõpu alevikust umbes 1 km alamal Punakülas ristub jõgi Kilingi-Nõmme-Viljandi maanteega. Maanteesillast vahetult alamal on jões lähike lai järvetaoline laiend saarega. Edasi jõuab jõgi Vanaveski külla, kus on säilinud Soloveski pais ja puhkekoduks ümberehitatud veskihoone. 5 km paisust allavoolu Osja talu kohal suubub jõgi Raudna jõkke.

Kõpu jõgi on suhteliselt suure kaldega. 1930. aastail oli jõel 5 vesiveskit: Turvaveski Kadrina külas, Rimmu veski Rimmu külas, Kihu veski Punamäe külas ning Soloveski ja Vanaveski Vanaveski külas. Kolm viimast on märgitud juba L. A. Mellini kaardil 1796. a.

Kalastiku praeguse koosseisu järgi on Kõpu jõgi särje-ahvena jõgi.
A. Järvekülg. Eesti jõed. Tartu, 2001

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee