04:00 reede, 22.09.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArheoloogiamälestisedLinnusasulad ja maalinnad
Valjala maalinn
Aadress:
Kirjeldus

Külast umbes 700 m kagu pool madalal looduslikul kõrgendikul paikneb Liivimaa kroonikas nimetatud castrum Waldja, Saaremaa keskne linnus. Ümarovaalse maalinna läbomõõt valli välisjalamilt on kirde-edela suunas 120 m, kagu-loode suunas 110 m; välisnõlva kõrgus 5-8 m, kalle 25-28 kraadi. Valli harja ja sisenõlva latab lahtine paeklibu, mis on tekkinud muldvallile laotud paekivivallist. Linnuse õue (pindala ligi 3600 ruutmeetrit) loodeäärel on kiviraketega kaevu ase.
Arheoloogilisi kaevamisi tegid Valjalas esmakordselt 1895. a. Moskva arheoloog S. Bogojavlenski ja mõisnik Stackelberg. Juhuleiuna on siit saadud lohkude ja hõbetauśeeringuga ilustatud mõõga käepide. 1962.-1964. a. kaevamistel täpsustati valli konstruktsioone, avastati hoonealuseid ja ahjupõhi. Lahti kaevati 5,34 m sügavune kaev, kust saadi 15 leidu, nende hulgas kasetohust vakk, puust labidas, kirves jm. Leiud kuuluvad 12.-13. sajandisse.
Mis siis juhtus Valjalas 1227. a. talvel? Sellest jutustab Henrik oma kroonika viimases peatükis.
"Pärast seda, kui Muhu linnus oli tuhaks tehtud, tõttas sõjavägi teise linnuse alla, mis asetseb keset saaremaad ja mida valdjaks hüütakse. ja seesinane Valdja oli kõige tugevam linn saarlaste teiste maalinnade seas. Selle alla jäi sõjavägi paigale, sõdimisriistu korda seades, nimelt paterelle ning suurt kivipildumismasinat, ja varudes vägevaid kuuse- ja männipuid rünnakutorni ehitamise jaoks." Ei unustatud ka ümberkaudseid külasid; nad "käisid ringi mööda kogukondi ning tõid kaasa hobuseid, veiseid, kraami ning rohkesti muud seesarnast, aga külad põletasid nad ühtlasi maha". Linnuse piiramine ei kestnud kaua: näinud vaenlase tohutut väge ja nende poolt kaasa toodud piiramisvahendite hulka ning olles teadlikud Muhu langemisest, otsustati loobuda mõttetust vastupanust. Kroonik rõõmustab: "Valdja saarlased, kes varem olid olnud kõrkuse lapsed, said sõnakuulmise lasteks." Alistumise märgiks ja tagatiseks anti pantvangiks ülikute poegi ning lasti end ristida. Valjala vanemate ristimise võttis enda peale "... kõrgeauline Riia piiskop ise, muid ristisid teised preestrid... Nad pühitsesid keset linnust leiduva allika, ja ammutades säält vaadi täis, ristisid esmalt vanemad ja ülikud ja siis mehi, naisi ning lapsi." Valjalalaste ristimine võttis 5-6 preestril aega 3 päeva. Ja "... kui need pühade saladuste talitused Valdja maalinnas olid toimetatud, tulid saadikud kõigist Saaremaa linnustest ja kihelkondadest, paludes rahu ja ristimise sakramenti". Kristlastel oli põhjust juubeldamiseks: langenud oli viimane, kõige tugevam maakond Eestis.
Olavi Pesti, Külli Rikas. Kingissepa rajooni ajaloo- ja kultuurimälestised. Tln., 1983

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee